Boazodoalli muitala vásihan mannan lávvordaga ahte sus guttii okta áldu vihtta miesi.
Boazodoalli muitala vásihan mannan lávvordaga ahte sus guttii okta áldu vihtta miesi.
Seainnus/Návggastat orohaga boazodoalli Simon Ailo Hætta muitala mannan lávvordaga ledje sii čohkken ealu go ledje merkon geažotbealje- čearpmahiid.
– Mun oidnen ovtta čuoivvat álddu bievllas várrečohkas go nu njoallu miesi muhto guđii dan. Mun vudjen de geahččame, ja lei jápmán miessi. Válden de dan mielde ja de oinniimet mii ahte álddus gahčai miesseseahkka olggos. Mun mannen de geahččat ja miesseseahka siste ledje guokte sismiesi, ja moadde mehtera fas eret das lei nubbi miesseseahkka mas vel guokte sismiesi.
Sihkar ahte seamma áldu guoddán
Hætta lohká go son dál muitala dan earáide de ii doaivvo okta ge jáhkkit sutnje.
– Mun lean áibbas sihkar ahte lei seamma áldu guoddán buot vihtta, go mis lei eallu čoahkis. Golbma dain sismisiin ledje áibbas ovttaláganat ja dat eará maid ovttaláganat, lohká son. Hætta lohká iežas gullan ja oaidnán ahte bohccot sáhttet guoddit guokte miesi, muhto ii eambbo gal.
Doaivvui dál son lea ihttohallan
Hætta lohká álggos son gal measta ballái go ipmirdii ahte lea seamma áldu guoddán buot vihtta.
– Jurdilin ahte dál gal lean ihttohallan, ja mun guđđen daid sismisiid dohko lávu lusa. Mun dandihte vižžen daid hytta lusa, ja jurddašin oažžut duođaštuvvot ahte lea seamma áldu guoddán. Lean leamaš oktavuođas veterinearainstituhtain Romssas ja gulaskuddan livčče go vejolaš iskat daid DNA bokte, muhto sii eai jáhkkán munnje ja lohke maid DNA iskosa šaddat oalle divrrasin, in, muitala son.
