-Almmuhus-
OĐĐASATAin olu ruhta luottaide davvin

Ain olu ruhta luottaide davvin

-

-

Boahtte jagi vuhtto maid ahte olu ruhta biddjo Davvi-Norgga luottaide. Ráđđehus lea várren Deanu ođđa šalddi huksemii 260 milljovnna ruvnno, go dat álggahuvvo boahtte čavčča.

3,8 miljovnna lea várrejuvvon prošeavttaid joatkimii Davvi-Norggas. Dasa lassin bohtet vel asfalteremat ja eará divodeamit, mat leat sullii seamma olu go diimmá bušeahtas, dieđiha Stáda geaidnodoaimmahat preassadieđáhusas.

– Dat mearkkaša ahte boahtte jagi maid lea olu doaibma luottaid alde, lohká regiovdnageaidnohoavda Torbjørn Naimak.

Oktiibuot bohtet 17 proseantta stáda geaidnoruhtademiin mannet Davvi-Norgii, jus ii geahča bummaruđaid.

 

Deanu šalddi huksen álggahuvvo

Stuorámus oassi ruđain manná gárvvistemiide prošeavttaid gárvvistemiide mat leat juo álggahuvvon.

Finnmárkkus leat bargan Álttá-Oarjjabeale luottain 2007 rájes, ja boahtte dálvvi galgá maŋemus oassi, mii manná Storsandnesas Langnesbuktii gárvvistuvvot. Dasa leat 329 miljovnna ruvnno várrejuvvon.

Deanu Šaldái álget ođđa šalddi hukset boahtte čavčča, ja boahtte jagi bušeahtas lea dasa várrejuvvon 260 miljovnna ruvnno.

 

Sieidebávttetunellii ráhkkanit

Ráđđehus áigu maid suovvat huksegoahtit Sieidebávttetunealla E69:s Porsáŋggus. Ráhkkaneapmái lea várrejuvvon 35 miljovnna.

Huksen galggašii álggahuvvot 2018:s, ja boahtá máksit 870 miljovnna ruvnno oktiibuot.

Mátta-Várjjagis oaččui Báhčaveaivuona šaldi 135 ruvnno, ja šaldi galgá gárvvis čakčamánus.

Lassin vel dáidda prošeavttaide, de lea várrejuvvon veahá ruhta divodit riikageainnu 94 mii lea Skáiddi ja Arisberg gaskkas, ja ráhkadit vázzingeainnu riikageainnu 93 báldii, mii manná Salkobekkenis Bajit Áltái.

-Almmuhus-