-Almmuhus-
OĐĐASATAin olu bargu máhcahit dávviriid ruoktot

Ain olu bargu máhcahit dávviriid ruoktot

-

-

BÅÅSTEDE LOAHPAHUVVO:

Sámi dávvirat máhccet ruovttoluotta sámi museaide,  muhto máhcahan prošeakta Bååstede loahpahuvvo. Sámedikke presideanta Aili Keskitalo muitala vaikko prošeakta loahpahuvvo, de lea ain olu bargu heivehit sámi museaid vuoi dávvirat sáhttet máhcahuvvot ruoktot.

Sámedikke presideanta Aili Keskitalo rabai Bååstede konferánssa mii lágiduvvui 3. ja 4. beaivve golggotmánus Norgga Álbmotmuseas, Oslos. Konferánssas válde ovdán mo Bååstede prošeakta álggahuvvui ja mo proseassa lea leamaš. Sámi dávviriid sirdinšiehtadusa vuolláičállin dáhpáhuvvá 7 jagi maŋŋel go ovttasbargošiehtadus sirdit sámi dávviriid Norgga álbmotmuseas ja Kulturhistorjjálaš museas ruovttoluotta sámi museaide, mat leat Sámedikki hálddašeami vuolde. Geassemánu 19.beaivve vuolláičállui dát šiehtadus Riddu Duottar Museas Guovdageainnu gilišiljus.

–  Dat lea hui váttis leamaš go dát dávvirat eai leat leamaš min hálddus, muhto dál dat viimmat manná rivttes guvlui. Dát proseassa lea rahpan mus čalmmiid ja dál easka oainnán man olu mii leat massán historjjá čađa, muhto osiid das lea vejolaš máhcahit ruovttoluotta. Min riggodagat ja min kulturárbi ii leat dušše dáppe Oslos, muhto iešguđetge eará Eurohpá museain ja priváhta riggáid hálddus. Osiid dain lea vejolaš oažžut ruovttoluotta. Mun háliidan ahte sámi mánát ja nuorat galget beassat vásihit ja oaidnit dávviriid maid sin máttut leat duddjon, ja sin ipmárdus min historjjás galgá nannejuvvot dan bokte. Das lea hui stuorra mearkkašupmi boahtteáigái ja ahte mii sáhttit čájehit ahte mis lea guhkes historjá, dadjá Keskitalo.

Heivehit sámi museai

Norgga álbmotmusea lea doaimmahan dán prošeavtta ja museat leat mearridan makkár dávvirat galget leat sámi museaid hálddus. Eai buot sámi museat leat gergosat váldit dávviriid, nu ahte dat dávvirat bissot ain Norgga álbmotmuseas ja Kulturhistorjjálaš museas dassái sámi museat leat heivehuvvon váldit vuostá daid. Konferánsa lágiduvvo dego loahpaheapmi Bååstede prošeavttas.

– Mii leat lihkostuvvan ahte Saemien Sijte huksejuvvo ja dasa lassin vel huksejuvvo dan láhkai ahte sáhttet váldit vuostá dáid dávviriid, nu ahte lullisámi guovllus besset fargga oaidnit daid. Eará museain leat ain hástalusat, vuorkát leat gáržžit ja museat dárbbašit investeret magasiinnaide ja čájáhusbáikkiide, muhto maiddái dan fágalaš kapasitehtii. Sámediggi ferte joatkit ja vuđolaččat čilget guovddášeiseválddiide ahte min kulturárbi galgá leat olámuttus álbmogii ja sii fertejit leat mielde sihkkarastit dan, dadjá Keskitalo.

Son namuha Sámedikki geahččalit sin bušeahtas nannet dađistaga sámi museaid.

Boađat lahka sámi historjjá

 Káren Elle Gaup lea konserváhtor ja Norgga álbmotmusea Bååstede prošeaktajođiheaddji, Govven: Silje Malene Varsi.
 Káren Elle Gaup lea konserváhtor ja Norgga álbmotmusea Bååstede prošeaktajođiheaddji, Govven: Silje Malene Varsi.

Bååstede prošeakta lea nannen ovttasbarggu gaskal sámi museaid. Konferánsii ledje sámi museain boahtán sihke Norggas, Suomas ja Ruoŧas. Prošeakta lea maiddái nannen ovttasbarggu gaskal sámi ja nationála museaid. Káren Elle Gaup lea konserváhtor ja Norgga álbmotmusea Bååstede prošeaktajođiheaddji. Son lea ilus ahte dávvirat leat fargga oaidnin láhkai sámi museain.

– Sámi museain eai leat dakkár magasiinnat ja čájáhuslanjat ahte sáhttet váldit vuostá dáid dávviriid, nugo Árran, dohko bohtet badjel 300 dávvira, Guovdageidnui bohtet badjel 500 dávvira ja Kárášjohkii sullii 300 dávvira, muhto sis ii leat vejolašvuohta váldit vuostá dávviriid ovdal heivehit lanjaid. Easka dalle lea báikeolbmuin vejolašvuohta vuolgit geahččat fiinna dujiid. Boađat nu lahka historjjá ja dat iešalddis addá buori dovddu, lohká Káren Elle Gaup.

-Almmuhus-