Guovdageaidnulaš Håvard Klemetsen loahpaha iežas valáštallankarrieara. Son lea vuoitán gávcci MM- ja OG-medálja.
Guovdageaidnulaš Håvard Klemetsen loahpaha iežas valáštallankarrieara. Son lea vuoitán gávcci MM- ja OG-medálja.
Håvard Klemetsen heaitá valáštallamis. Dat diehtu boahtá preassadieđáhusas.
– Mus lea leamaš lihkku go lean beassan vásihit nu olu buriid beliid, lohká Klemetsen.
Návccaid bidjat bearrašii
Su leat buohtastahttán buriin ruksesviinnain, mii šaddá buorebun jagis jahkái. Muhto lotnolasgilvvohallanveteránii lea áigi dohppet ođđa hástalusaid. Sus lea sihke MM- ja OG-gollii čeabet birra go bargoeallimii vuolgá.
– Dál lean 38-jahkásaš, lean ipmirdan ahte soaitá áigi gávdnat albma barggu ja álgit penšuvdnačuoggáid čoaggit, lohká son.
Dál áigu Klemetsen bidjat buot návccaid bearrašii, olbmáide ja bargui.
– Rámis
– Mus lea lihkku go lean beassan bargat dan maid buot buoremusat liikon, badjel 20 jagi. Leat leamaš sihke buorit ja heajos bealit. Go geahčan makkár karrieara mus lea leamaš lotnolasgilvvohallamis, de dovddan ahte lean rámis buot dan ovddas maid lean olahan, lohká Klemetsen. Klemetsena buoremus valáštallanjagit álge maŋŋil go devddii 30 jagi, son lea hirpmástuhttán oallugiid sávrivuođain ja áŋgirvuođain.
– Mus leat guokte máná ja ovttasássi geaid háliidan eambbo vuoruhit. Dál illudan leahkit unnit egoistalaš. Stuorámus giitu manná mu ovttasássái Mariela Idivuomai, mu váhnemiidda Lássii ja Veslai, geat álo leaba dorjon mu. Sidjiide giitu go lean beassan ná guhka valáštallat, lohká Klemetsen.
Čeavlái doarjaga ovddas
Klemetsen orru Romssas, ja bovttii reakšuvnnaid go fárrii davás moadde jagi dassái.
– Mu davvi-norgalaš identitehta lea leamaš dehálaš iežan karriearas. Mun dovddan vuollegašvuođa ja lean čeavlái go lean ožžon nu olu doarjaga Guovdageainnus ja Finnmárkkus, olles riikaoasis, lohká Klemetsen.
Dáikkihii ahte eai leat penšuvdnačuoggát
Son álggahii njunušvaláštallandásis go 16-jahkásažžan fárrii Guovdageainnus Lillehammerii. Son lei čeahpes spábbačiekči maid, muhto válljii lotnolasgilvvohallama.
Dat lea buktán golli sihke máilmmimeašttirgilvvuin ja Olympiagilvvuin. Son lea máilmmicupa vuoitán oktii. Son lea 21 jagi leamaš čuoiganlihtu vuolde, iešguđetlágan riikajoavkkuin.
– Lean nu giitevaš go lean beassan nu olu čeahpes hárjehalliiguin, valáštalliiguin ja fágaolbmuiguin bargat. Sii leat veahkehan mu olahit iežan nieguid. Olu giitu buohkaide geat leat veahkehan, ja dál lea áigi ođđa luotta guorastit ja čáhkkehit saji ođđa čehpiide, lohká son.
Klemetsen muitala ahte son aiddo dáikkihii ahte ii leat dinen nu olu penšuvdnačuoggáid, ja ahte sus ii leat go 30 jagi vel bargoeallimis.
– Ferten gávdnat «albma» barggu. Go lean nu máŋga jagi leamaš njunušvalástallamis, de lean ožžon buori oktavuođa olu čeahpes aktevrraiguin. Áiggun gulahallat singuin, lohká son.
Joavkospeallár
Klemetsen lea vuoitán OG-golli joavkkuin, MM-golli joavkkuin, gávcci medáljja oktiibuot OG:s ja MM-gilvvuin, ovtta individuála máilmmicupa vuoittu, čieža vuoittu máilmmicupas, 13 NM-medálja, guokte NM-namahusa.
– Lean álo leamaš buoremus go lean joavkkus. Dat ii leat dáhpedorpmis. Lean joavkospeallár. Sávvamis gávnnan bargoaddi gii atná dan árvvus. Sáhtán eará rolla gávdnat valáštallamis, lohká Klemetsen.
– Livččii somá leahkit birrasis gos olbmot háliidit ovttas ovdánit, boahttevaš bargoaddi ferte diehtit ahte jus mu virgáda, de oažžu veaháš jallaslágan finnmárkulačča mielde, gii ii bala juoiggasteamis jus nu heive. Nu go eanas finnmárkulaččat, de barggan buoremusat jus lea deaddu, lohká son.
