-Almmuhus-
OĐĐASATÁigeguovdilis fáddá ođđa bihtás

Áigeguovdilis fáddá ođđa bihtás

-

-

Beaivváš Sámi Našunála Teáhteris lea bearjadaga golggotmánu 7. beaivvi vuosttaščájálmas ođđa bihtás «mávssaheapmi», mas lea áigeguovdilis fáddá, namalassii gižžu gaskkal álgoálbmogiid luondduealáhusaid ja stuoraservvodaga beroštumiid gaska.

Bihtá lea Sven Henriksen lea čállán, ja lea dilálašvuođa birra mii juste dál lea miehtá máilmmi álgoálbmogiid luondduealáhusaid ja stuoraservvodaga beroštumiid gaska.

– Stuoraservvodat duvdá álbmogiid eret iežaset ealáhusain luondduriggodagaid oaguheami dihte, maid dál oaidnit miehtá máilmmi, nu movt oaidnit «Standing Rock» Amerikas, oaidnit Ruoŧas ja dáppe Norggas maid. Ulbmil sis lea viežžat luondduriggodagaid ja iige váldo vuhtii sidjiide geain lea eallinvuođđu dáin guovlluin, ja fillejit oanehis áiggi bargosajiiguin ja dietnasiiguin. Bihtá lea dan birra mii dáhpáhuvvo maŋŋel go buot luondduriggodagat leat dolvojuvvon, muitala Henriksen.

 

Fas politihkalaš oaivil

Henriksen lohká Beaivváš lea dal miehtebiekkas, ja leage ožžon Hedda bálkkašumi «Vidas Extremas» bihtáin ja dál aitto árvvoštalliidbálkkašumi seamma bihtáin. Son jáhkká dat lea juste danne go beaivváš lei nu politihkalaš dainna bihtáin, ja politihkalaš sáttasátni teáhteris leage hui bivnnut dál.

– Dan ahte teáhter ii leat dušše čájáhussan, muhto maiddái ovdanbuktá politihkalaš oaivila, nu movt Beaivváš dán «mávssaheapmi» bihtás fas dáhkka, lea juoga maid jáhkán geahččit ohcalit, lohká Henriksen.

 

Konflikta

Jurdda bihttái bođii das go Henriksen lea hui politihkalaš berošteaddji, ja go lea ieš sápmelaš, de válljii son čállit álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra.

– Muitalus lea bearraša birra mii orro báikkis gos olbmuin leat vuostálasvuođat ja guovtteoaivilvuohta sisabahkkemiidda, ja bohtosa birra dan konflivttas, muitala son.

 

Dálá áiggi fearán

Beaivváš Sámi Našunála Teáhtera hoavda Rolf Degerlund, gii lea bihtá bagadalli, muitala sii háliidedje juoidá mii dáhpahuvvo dálááiggis go diŋgojedje bihtá.

– Mii háliideimmet dálá áiggi fearána mii gažada áššiid mat mannet njuolga váibmui gehččiide. Bihttá ovdanbukto musihkain, dánsumiin ja lea fámolaš bihttá, lohká Degerlund.

 

Teáhter vuogas lávdi

Degerlund oaivvilda lea oassi teáhtera doaimmas čuvgehit ja váldet bajás politihkalaš áššiid mat jorret servodagas áiggiid čađa.

– Dál lea áigi nu ahte min eanan buollá, ja mii fertet váldet beali ja čájehit min duohta oaivila stuora ja dehálaš olmmošlaš gažaldagaiguin. Teáhter lea lihkka dehálaš go filbma ja litteratuvra, ja mii fertet duostat geahčadit ja govvidit áššiid beliid, lohká Degerlund.

(Ášši joatká gova vuolábealde)


Beaivváš Sámi Našunála Teáhtera hoavda Rolf Degerlund oaivvilda teáhter ferte duostat lávdi ala loktet politihkalaš áššiid. Govven: Nils Johan Vars

Boktá jurdagiid

Degerlund jáhkka bihtá váldo vuostái hui bures, erenoamážit nuoraid gaskkas, go dat govvida movt sáhttá šaddat boahtteáiggis. Son lohká bihtá maŋŋel sáhttet jurdagat čuožžilit dego movt mii áigot eallit, maid fertet jurddašit, movt mii hálddašit luonddu. Luondu ii dárbbaš min, muhto mii dárbbašit luonddu, lohká Beavváš Sámi Našunála teáhtera hoavda Rolf Degerlund.

Dás oainnát Beaivváš Sámi Našunála Teáhtera video seavtti «mávssaheapmi» bihtás:

-Almmuhus-