-Almmuhus-
KULTUVRAAddet ruhtaskeaŋkkaža nuoraide geat servet juoigankursii

Addet ruhtaskeaŋkkaža nuoraide geat servet juoigankursii

-

-

Juoigiid Searvi lágida Barentsguovllu nuoraide nuvttá juoigankurssaid, dasa lassin oažžu 55 euro juohke oasseváldi.

Juoigiid Searvi lea ožžon ruhtadoarjaga Barents Čállingottis lágidit juoigankurssaid Lujávrris, Anáris, Leavnnjas ja Johkamohkkis. Juoiganoahpu ii leat dušše nuvttá, muhto oasseváldit ožžot maiddái mávssu jus servet.

Prošeaktajođiheaddji, Biret Alehttá Mienna dovddasta ahte ruhtamáksu orui álggos veahá amas.

– Muhto de smiehtan ahte dát soaitá vuohki joksat nuoraide vai sis badjánivččii luohtái beroštupmi. Dá soaitá okta geaidnu juoiganmáilbmái, dieđán oainnat ahte oallugiidda lea stuora lávki vuolgit kursii jus lea amas luohtái. Mii han diehtit ahte luođi dulbmo ja badjelgehčče, danin lea oalle barriera álgit juoigat jus gullá birrasii gos luohti lea masá jávkan, lohká son.

 

Eai hohkat ruđaiguin

Juoigiid Searvvi jođiheaddji, Biret Risten Sara čilge Ávvirii ahte eai leat hástaleamen nuoraid searvat juoigankursii ruhtamávssuin.

– Ii leat njulgestaga hástaleami geažil, muhto go olbmot johtet ja vulget ovtta báikái, de orro min mielas riekta sidjiide addit smávva honoráraža. Ii leat go smávva submi ja nuorra olbmot várra dárbbašit ruđa. Ruhtadeaddjit leat miehtan dása ja smávva ruhtasubmi han maid čájeha ahte luođis lea árvu, čilge Sara.

 

– Luođis lea dehálaš gávdnat iežas jiena, don galggat juoigat danin go háliidat ja luohti galgá šaddat du guoibmin.

Biret Alehttá Mienna, Juoigi

Juoiganmokta deháleamos

Juoigi Biret Alehttá Mienna lea olu juoigankurssain leamaš bagadallin, ja son lea ovdal ge vásihan ahte oasseváldit ožžo mávssu.

– Go Upmis lágiduvvui juoiganprošeakta de ožžo nuorat stipeandda. Dát čájeha ahte luođi bokte maid sáhttá dinet, muhto in dieđe čájehit go eambbosat beroštumi ruđa geažil. Sávaldat aŋkke lea ahte eambbosat oahpásmuvvet ja ožžot siskkáldas motivašuvnna juoiggadit. Go Kárášjogas doalaimet luohtekursa, de ledje njeallje máná mielde. Sis lei mokta ja háliidedje juoigat, doppe eai ožžon gal ruđa. Luođis lea dehálaš gávdnat iežas jiena, don galggat juoigat danin go háliidat ja luohti galgá šaddat du guoibmin. Don galggat dovdat ilu go dovddat luđiid ja máhtat earáid luođi, don oaččut áibbas eará oktavuođa olbmuide geaid luođi rohttestat, čilge Mienna.

 

Hástalit nuoraid miehtá Barentsguovllu

«Juoiggas fal» kursa lea jo lágiduvvon Lujávrris, ihttin ges galledit Ijahis Ija festivála Anáris.

– Kursa lea nuoraide, muhto Lujávrris ledje maiddái 12-jahkásaš mánát mielde. Mun nagodan heivehit kursa maiddái sin várás. Kursas ii leat dieđihanáigemearri, eai ge oasseváldit dárbbaš máhttit ovdalgihtii juoigat. Hástalan nuoraid searvat vai besset deaivvadit eará nuoraiguin ja juoigat ovttas. Lea hui somá juoiggadit ovttas, dalle ii gullo dušše okta jietna, muhto olu jienat. Dalle badjána mokta ja don boađát dego luohtemáilbmái, hástala Mienna.

Anáris leaba maiddái nuorra juoigit Aslak Holmberg ja Sandra Márjá West bagadallin. Kursa lágiduvvo Sajos kulturguovddážis borgemánu 14. beaivvi diibmu 15.00-17.00.

 

Háliida skuvllaiguin ovttasbargat

Juoigankursa lágiduvvo Leavnnjas ja Johkamohkkis čakčamánus. Prošeaktajođiheaddji muitala ahte lea ovdal geahččalan bovdet luohtekursii Leavnnjas, muhto nuoraid sáhttá váttis hástalit searvat astoáiggis.

– Muhtin báikkiin lea váttis oažžut olbmuid searvat, danin áiggun geahččalit váldit oktavuođa skuvllaiguin. Sihke Leavnnjas ja Johkamohkkis sáhtašeimmet fállat sámegiel ohppiide juoigankursa skuvlla bokte, dadjá Biret Alehttá Mienna.

 


Lujávrris lágiduvvui juoigankursa nuoraide geassemárkaniid oktavuođas. Dalle besse oasseváldit gullat Sámi luohtečehpiid juoiggasteamis lávddis.
Preassagovva

 

-Almmuhus-