Sámediggeráđđi addá measta 800 000 ruvnno doarjjan iešguđege gielladoaibmabijuide ON 2019 riikkaidgaskasaš álgoálbmotgiellajagi oktavuođas.
Sámediggepresideanta Aili Keskitalo lea movtta go sámegielat oainnusmahttojuvvojit iešguđege vugiiguin.
– Min gielat gullet min deaŧaleamos identitehtamearkkaide ja leat deaŧalaš kulturguoddit. Mun illudan go ollugat juo leat buktigoahtán oidnosii sámegielaid ja ovdánahttet daid, dadjá sámediggepresideanta Aili Keskitalo preassadieđáhusastis.
Sámediggi lea dán rádjai juolludan 774 000 ruvnno 1,1 miljon ruvdnosaš rámmas mii lea várrejuvvon doaibmabijuide maiguin oainnusmahttit sámegielaid IYIL 2019 oktavuođas.
Dáid lea Sámediggeráđđi juolludan:
– Návuona suohkan oažžu 30 000 ruvnno doarjjan prošektii «Bli kjent med språket».
«Bli kjent med språket» prošeakta galgá oainnusmahttit sámegiela čálalaččat, njálmmálaččat ja visuálalaččat, ja háhkat ođđa giellaarenaid. Suohkan áigu earret eará oainnusmahttit sámegiela lagaš buvddas ja suohkana almmolaš visttiin galbemiin. Prošeakta galgá maiddái oažžut nuoraid geavahit giela eará arenain go dušše skuvllas, earret eará lágiduvvo aktivitehtaeahket nuoraide.
– Álttá sámiid searvi oažžu 132 000 ruvnno doarjjan prošektii mii galgá čuvget Álttá-akšuvnna mii lei 40 jagi dás ovdal. Prošeavttas lea fokus gillii, historjái ja duodjái.
Lágiduvvo bussemátki ofelaččain Stillai, dohko gos miellačájeheaddjit 40 jagi dás ovdal čatne iežaset láhkkiiguin gitta go vuostálaste Álttá-Guovdageainnu eanu dulvadeami. Bussemátki maŋŋá lea logaldallan Álttá Siiddas, ja dan maŋŋá lea digaštallan. Šaddá maiddái duodji-LAN bearjadagas sotnabeaivái mii lea luođu lágideapmi maŋŋá, ja doppe galget sámi giella ja duodji leat guovddážis.
– Wikimedia Norge oažžu 200 000 ruvnno doarjjan prošektii «Sámi digitála giellaarenat».
Dat áigot ovddidit pilohta oahpahusávnnasin sámegielaid Wikipedia-redigeremis. Bargui dainna pilohtain gullá prošeaktasiiddu ráhkadeapmi Wikipediai, jorgaladdan ja oahpahusávdnasiid ovddideapmi.
Wikimedia Norges lea Sámi allaskuvlla ja Romssa universitehta ovttasbargu. Go boađus pilohta oahpahusávdnasiiguin lea gárvvis, de šaddet earret eará ođđa ja buoriduvvon artihkkalat čállojuvvon Wikipediai davvisámegillii.
– Árborde suohkan oažžu 150 000 ruvnno doarjjan gielladoaibmabijuide mat leat sámi giellavahkus golggotmánus 2019. Olles vahku lea giellanannen mánáide ja rávisolbmuide, ja buot aktivitehtat lávgojuvvojit mátta- ja davvisámegielain.
Dat galget earret eará lágidit máŋga iešguđelágan bargobáji mánáide ja nuoraide, earret eará teáhtera, graffiti ja dánsuma. Dat galget maiddái lágidit konseartta ja ságastallamiid giela ja identitehta birra sámi artisttain. Muđui lea plánejuvvon muitoseminára ja čájáhus Gustav Kappfjelal ja Anna Jakobsena barggus máttasámegiela suodjaleames ja loktemis, ja konsearta lea sudno eallindagus.
Giellaguovddážat ožžon doarjaga
Dán rádjái lea juolluduvvon 262 000 ruvnno daid sámi giellaguovddážiidda mat leat plánen aktivitehtaid giellavahkkui, ja juohke guovddáš lea ožžon gitta 30 000 ruvnno aktivitehtadoarjjan:
Sámi giella- ja kulturguovddáš – Porsáŋgu/Porsanger
Giellasiida- Gáivuotna/Kåfjord
Várdobáiki sámi guovddáš – Evenášši/Evenes
Deanu giellagáddi – Deatnu/Tana
Aajege – Saemien gieke- jih maahtoejarnge – Röörose/Røros
Ástávuona giellagoahtie – Loabát/LavangenGïelem nastedh – Snåase/SnåsaStorfjord språksenter – Omasvuotna/ Storfjord
Gïeleaernie – Raarvihke/Røyrvik
Giellavahkku galget sámegielat oidnot ja gullot
Sámi giellavahkku lágiduvvo golggotmánu 21.- 27. beaivvi. 2019 miehtá riikka ja dat lea ON riikkaidgaskasaš álgoálbmotgiellajagi váldočalmmusteapmi Sámedikkis. Juste dan vahkku galget sámegielat gullot ja oidnot juohke sajis.
Sámediggepresideanta Aili Keskitalo ávžžuha buohkaid searvat sámi giellavahkkui.
– Mun doaivvun ahte buohkat bohtet mielde čalmmustit ja searvat doaluide sámi giellavahku oktavuođas, ja dieinna lágiin váikkuhit dan ahte giellavahkku šaddá giellaloktemin maid sámegielat dárbbašit, dadjá Keskitalo.
