-Almmuhus-
OĐĐASATMáret (90): – Ovdalaš áigge lei dat albma dásse­árvu

Máret (90): – Ovdalaš áigge lei dat albma dásse­árvu

-

-

Nissonbeaivvi oktavuođas muitala ovccilotjahkásaš Iŋguna Máret movt sus lei nuorran. Marit Kristine Hætta Sara fas muitala iežas duogáža ja movt son jáhkká nissoniin lea dálá servodagas.

Nissonat Sámis, nissonat boazodoalus, nissonat bargoeallimis. Dásseárvu ja seamma rievttit goappaš sohkabeliide. Movt lei sámi nissoniin ovdalaš áigge buohtastahtton dán áigái? Lea go olu rievdan ja lea go ođđaáigásaš servvodat váikkuhan olu sámi nissoniid eallimis? 

Njukčamánu 8. beaivi lea riikkaidgaskasaš nissonbeaivi, ja dan oktavuođas lea Ávvir ságastallan guvttiin sámi nissoniin goabbat agis, 50-jahkásaččain ja 90-jahkásaččain.

Guovdageaidnulaš Marit Kristine Hætta Sara lea 52-jahkásaš. Son lea guovttemánat eadni, nieiddažii ja bártnážii. Bajásšaddadettiin lei boazodoallu lunddolaš oassi su ja su oappáid eallimis. Buohkat veahkehedje dakko gokko veahkki dárbbašuvvui, ja go isidiin deaivvadii, de náitalii maiddái boazodollui. 

Isida eadni, Marit Kristine vuoni, ovccilotjahkásaš Marit Hætta Sara (Iŋguna Máret, Irján Iŋggá Máhte Máret) bajásšattai maiddái boazodoallobearrašis. Eadni vádjolii go Máret lei nieiddaš ja áhči veahkehit lei diehttelas. Árbevirolaš barggut, boazodoallu, guolásteapmi, luomečoaggin, murren – sutnje ledje buot barggut árgabeaivválaččat ja lunddolaččat. 

90-jahkásaš muitala 

Doaimmahit dehálaš bargguid ja beaivvit mat golihedje čalbmerávkaleamis govvida veahá ovccilotjahkásačča mánnávuođa. Sutnje ii lean goasse gažaldat gille go, baicca maid ferte ja movt birget. Go Máret gullá nissonbeaivvi birra, bohkosa son. Diet beaivi han goit lea dábálaš beaivi nu mo buot eará beaivvit maid.  

– Movt lei leahkit nuorra nissonolmmožin ovdalaš áigge?

– Dalle lei dušše bargat vuolgit iđđes go čuvggoda ja bargat eahkedii, lohká Máret. 

Máret muittaša movt áhči lávii veahkehit. Guliid bivdit geasset ja čakčageasi. Nuppelotjahkásaš suhkká ja áhčči suohppu firpmiid jávrái. Dan botta go fierpmit jávrris orrot, doaimmaheigga fas eará bargguid, nu movt luopmániid čoaggit. 

– Son de lanjahii bessiid gassa sogiin ja gaikkeha skierri mas lea hui guhkes veaddi. Ja das gaskkasta eret bárkku. Ráhkada dan beassis dego gore ja goarru dainna vettiin, de šaddá dego veasku ja dasa vel bidjá fiinna lánja ja bonjasta vai šaddá vuossi das, čilge son ja čájehallá gieđaiguin. 

Nu de čokkii Máret čáppa, stuora luopmániid beassegore sisa maid áhčči ráhkadii. Fierbmuma ja lubmema maŋŋel manaiga soai dávjá muorrameahccái gos čuolaiga hálgguid, hálgosalaid. Internáhttii de vuvddiiga iežaska buktagiid ja čokkiiga ruđaid.

GUOĐOHEADDJI: Marit Hætta Sara muittaša man olu son liikui ealu čuovvut. Viessobargguide ii liikon, baicca dušše fal lávu luhtte ja ealu maŋis. Govva: Sara Risten Susanna Gaup
GUOĐOHEADDJI: Marit Hætta Sara muittaša man olu son liikui ealu čuovvut. Viessobargguide ii liikon, baicca dušše fal lávu luhtte ja ealu maŋis. Govva: Sara Risten Susanna Gaup

– Ledjet go boazodoalus maid veahkkin?

– Go diet barggut manne meaddel ja mun šadden veahá rávvasit olmmoš, de mun lávejin guođohit.

Ovccilotjahkásaš muittaša go iežaset mánnávuođa orohagas, Spalcca orohagas, rátkkašedje ealu borgemánus. Rátkkabihtáid galggai dasto guođohit ja dávjá ledje nuorra olbmot, nieiddat, geat daid guođohedje. 

– Dan rájes go guođohit álgen, de lean álo ealo luhtte leamaš. Mun háliidin dan vai in dárbbaš vieso luhtte viessobargguid bargat, boagusta Máret ja lohká son ii leat goasse liikon viessobargguide.

Inguna Máret muitala ahte lea sihke biigon, ja nu movt ieš lohká, reaŋgan maid leamašan.

– Oappáid isidat dárbbašedje veahki geassit gávpečorraga, ja de mun ledjen máhkaš dego reaŋgan. Go boađán vieso lusa, de bassat ja mánáiguin bargat. Go das gearggan, de neaskit gápmasiid, vuoidat ja goarrut gápmagiid mánnájoavkkuide. 

– Lávejit go don jurddašit boahtteáiggi birra? Ledje go dus niegut?

– A-a, in goasse. Ledjen dego duot cizážat olgun, lohká Máret ja cuoigu cizážiidda: – In mun gal ihttášbeaivvi beroštan movt dat boahtá. In ipmirdan jurddašit ge. Beaivi nogai ja beaivi čuvggodii. Buohkain lei bargu, dievdoolbmuin ja nissonolbmuin, iige das lean mihkke erohusaid.

– Jus namuhan sáni «dásseárvu». Movt du mielas lei ovdalaš áigge dásseárvu?

– Dat albma dásseárvu dat lea leamašan dalle. Nu movt muitalin go šadden vuolgit biigán geassit, de lea reaŋgga bargu ja go murret galgá, de seamma. Ii leat mihkke erohusaid leamaš, eambbo bargat ja bargat, lohká Máret. 

– Lei go nissonolmmoš dehálaš?

– Lei! Nissonolbmo haga ii báiki bisson čoahkis. Dat gal lea nu otná dán beaivvi. 

– Dieđát go movt dál lea nissonolbmuin boazodoalus? Lea go rievdan?

– Dán áigge leat nissonolbmuin ja dievdoolbmuin fásta barggut. Sámi dievdoolbmot barget boazobargguin eai ge leat galle nissonolbmo doppe veahkkin. Ja dat váilu hui ollu. Dat lea dat mii eanemusat váilu go nissonolbmot eai leat ealo luhtte bargame veahkkin, lohká Máret ja joatká:

– Lea juohkásan nie dat bargu. Ii leat šat bárragotti ovttasbargu nu go ovdal. 

Máret náitalii Ellán Ánttiin Ábborášša orohahkii, oaččuiga guhtta máná ja nu lea boazodoallu álo leamaš stuora oassin su eallimis. 

Oappážagat boazodoalus

Marit Kristine Hætta Saras leat dušše oappát, nu ahte leahkit nissonolmmožin boazodoalus lea leamaš áidna maid diehtá. Sidjiide ii lean goasse gažaldat sáhttá go, baicca ahte veahkki gal dárbbašuvvui álo, sihke ruovttus ja siiddas. Go gávnnai isidis, de oaččuiga nieiddaža ja bártnáža. Marit Kristine šattai viesu eamidin ja isit fas siidda isidin, ja barggut juohkásedje lunddolaččat nu. Muhto gažaldat gal ii leat; dat masa nissonolmmoš dárbbašuvvo lea seamma dehálaš go dievdoolbmo barggut.

II DOVDAN EROHUSA: Marit Kristine Hætta Sara muitala ahte sutnje lea álo leamaš lunddolaš leahkit stuora oassin boazodoalus. Dán áigge lea sadji veahá rievdan, muhto dat ii mearkkaš ahte nissonolbmo sajis lea unnit árvu. Govva: Sara Risten Susanna Gaup
II DOVDAN EROHUSA: Marit Kristine Hætta Sara muitala ahte sutnje lea álo leamaš lunddolaš leahkit stuora oassin boazodoalus. Dán áigge lea sadji veahá rievdan, muhto dat ii mearkkaš ahte nissonolbmo sajis lea unnit árvu. Govva: Sara Risten Susanna Gaup

– Nuorran go bajásšaddet, movt lei nieiddaid sadji servodagas?

– Mus lea dat dovdu leamaš ahte mii leat leamaš dehálaččat eatni ja áhči barggus, ja lean ožžon dakkár dovddu ahte mii leimmet dehálaš oassi boazodoalus. Ii lean erohus leat go mii bártnit vai nieiddat. 

Oappážagaide lei lunddolaš ja Marit Kristine muittaša ahte ii lean goasse oktage gii vihkui sin sohkabeali dihte, ii lean goit aŋkke oktage gii logai sidjiide maide.  

– Vaikko sihkkarit eat leat nu gievrrat leamaš, de ii leat oktage goasse dadjan ahte «huff, dien Máhteduommá go lea sádden dieid nieiddaid». Soitet jurddašan dan, muhto ii leat oktage dadjan dan, boagusta Marit Kristine. 

– Jus galggat buohtastahttit sámi nissona saji dien áiggis dán áigái, orru go mihkkege rievdan gáttuid ektui?

– In dieđe lea go nu olu rievdan. Dieđusge gávdnojit olbmot geat meinejit ahte nissonolmmoš ii leat mihkkege. Mun in leat gal vásihan ieš dan, in ge dan birrasis gos mun lean. Dieđán nieiddaid geat leat boazodoalus, muhto in jáhke oktage hitnarda daid eret doppe, dahje duolbmu daid. 

Go jurddaša iežas bártni ja nieidda birra, de ii oainne ahte nieida lea ovttage mielas ovddas. Son lea seamma bargi go bárdni. Muhto jus eambbo rievdadeami birra galgá jurddašit, de leat dieđusge servodagas rievdadusat. Boazodollui leat siidaoasit boahtán ja lea álo sáhka sajis. Das maŋŋel šattai lunddolažžan ahte nissonolmmoš bargá ja háhká dietnasa ja dievdoolmmoš fas guođoha.

– Dalle go bohte siidaoasit, de stáda juo mearridii geat galget oažžut siidaosiid, ja dat dađi bahábut ledje eanas dievdoolbmot, lohká Marit Kristine.

– Leat go das váikkuhusat du mielas? Duvdá go dat ovttaládje nieiddaid eret boazodoalus?

– Dat dieđus duvdá ovttaládje eret nieiddaid. Dat bajásšaddet dainna ahte doppe ii leat sadji, ja dain geain leat vieljat, sii jurddašit ahte viellja goitge galgá dohko. Ja sis geain eai leat vieljat jurddašit gávdnet go isida gii bargá dainna. Mun jáhkán lea hárve ahte nissonolmmoš jurddaša ahte son náitala, oažžu mánáid ja bargá bohccuiguin, isit fas galgá oahpaheaddjin. 

Hætta Sara jurddašallá ja muitala ahte su mielas dieđusge orru dat vejolaš, muhto ii dieđe gal ovttage gii nu dahká dán áigásaš servodagas. 

– De ferte dieđus nissonolmmoš háhkat muoraid, niestebohcco buktit, njuovvat, rihttet, ja visot daid bargguid maid mu ruovttus lea dievdoolmmoš gii bargá.

Ovddasvástádus boazodollui

Marit Kristine muitala ahte son joatkkaskuvlla agis fuobmái Áltái fárret skuvllaid vázzit. Muhto de vásihii áhčči vuoiŋŋašvardima ja son šattai botket skuvlavázzima ja veahkehit boazodoaluin moadde jagi. Lei diehttelas sutnje veahkehit áhči ja guođđit skuvlla. Moadde jagi golai ja son nu jotkkii goalmmát jagiin Guovdageainnus. Go náitalii, de rievddai Marit Kristine ovddasvástádus boazodoalus.

– Go náitalin, de ii lean šat gáibádus ahte galggan gárddiin ja ferten mielde. Ovdal lei nu ahte ii lean gažaldat ge. Isit ii goasse bidjan munnje gáibádusa. 

Muhto Marit Kristine sadji ja ovddasvástádus rievddai fas go mánáid oaččuiga. Son de oinnii dárbbu leahkit mielde vai mánát ohppet. 

– Lei lunddoleabbo ahte eadni lea mielde. Ii áhčči sáhttán bargat sihke ealuin ja mánáiguin. 

– Movt iežaideatte mánáid bajásgeassibeahtti go nubbi lea bárdni ja nubbi nieida?

– Isit lea hui viššal leamaš fievrredit iežas mielde sihke bártnáža ja nieiddaža. Ahte lea vejolašvuohta oappás maid boazodoalus jus háliida. 

– Lea go dál unnit dásseárvu go ovdalaš áigge?

– Mun in jáhke. Servodat ovdána ja servodat lea čađat bargan dásseárvvuin. Mun jáhkán nuorat geat dál bajásšaddet leat nu olu gullan, sidjiide lea hui diehttelas ahte bárdni ja nieida leaba dássálaga. 

Sámi nissoniid sadji lea Marit Kristine mielas hui dehálaš. Su oainnu mielde lea nissonolmmoš gii mearrida ja gii diehtá buot, ja son jáhkká sámi nisu lea veahá garraseabbo go eará nissonolbmot.

– Nissonolmmoš lea agibeaivve leamaš ruovttus dat oaivámuš. Eatnis ja áhkus jearrat buot. Ja nissonolmmoš duostá čorbmadit beavdái jus ovdamearkka dihte hupmá dievdu hoavddain, lohká Marit Kristine ja mojohallá. 

-Almmuhus-