2 031:s dan lagabui 5 500 dorvoohcciin geat diibmá bohte Storskog bokte Norgii, leat hilgojuvvon UDI:s. Dušše 670:s dain leat dán rádjai sáddejuvvon olggos Norggas, čájehit Politiijat olgoriikkalaččaidovttadaga logut.
2 031:s dan lagabui 5 500 dorvoohcciin geat diibmá bohte Storskog bokte Norgii, leat hilgojuvvon UDI:s. Dušše 670:s dain leat dán rádjai sáddejuvvon olggos Norggas, čájehit Politiijat olgoriikkalaččaidovttadaga logut.
Olgoriikkalaččaiddirektoráhta dahje UDI lei geassemánu rádjai meannudan jo badjel 4 300 dain dorvoohcamušain mat bohte Storskog bokte.
Dain hilgo 2 031 ohcamuša, ja 670:s dain leat dolvojuvvon olggos riikkas.
– Olusat dain geat leat hilgojuvvon, bohtet riikkain gosa lea váttis sin máhcahit. Muhto mun háliidan oažžut dolvojuvvot nu olusiid go oba leage vejolaš, dat lea dehálaš asylaortnega luohtehahttivuođa hárrái, lohká sisafárren- ja integrerenministtar Sylvi Listhaug NTB ođasdoaimmahahkii dáid loguid birra.
Badjel 1 300 jávkan
1 352:s Storskog asylánttain leat maid jávkan vuostáiváldimiin.
Listhaug ii loga norgga eiseválddiid diehtit gos dát olbmot leat, muhto lea jáhkehahtti ahte muhtimat sis leat guođđán riikka.
Sáhttá fas dáhpáhuvvat
Maŋŋebárgga galledii Listhaug dán smávva rádjestašuvnna Mátta-Várjjagis, mii diibmá dáid muttuid fáhkka oaččui olles riikka fuomášumi.
Moatti mánus sihkkelaste lagabui 5 500 dorvoohcci Storskog rájá bokte Ruoššas Norgii.
Dán jagáš logut čájehit ges ahte dán rádjai ii leat boahtán eará go okta dorvoohcci, muhtin dološ sovjetstáhta bokte.
Listhaug dattege lohká ahte eai sáhte dáhkidit ahte sullasaš dilli go diibmá lei, ii fas čuožžil.
– Nu mo dál lea dilli de gal mis lea kontrolla. Lea dehálaš ahte čađat bargat bures ruošša eiseválddiid ektui báikkálaš dásis ja ahte mis lea buorre ovttasbargu, muhto eai gávdno dáhkádusat, deattuha son.
Moitui
Mannan vahkos bođii Politiijadirektoráhta iežas evalueren das mo gieđahalle dorvoohccedili Storskogas diibmá.
Das bođii ovdan ahte Finnmárkku politiijaguovlu lei galgat nannejuvvot arvat árat.
Listhaug lohká eiseválddiid oahppan dás ja ahte šaddá eará ja buoret gieđahallan jus ođđasit šávihit dorvoohccit.
– Muhto jus olusat bohtet oktanaga, de dat šaddá hástalussan mo dal jo leaš, erenoamážit gávdnat orrunsajiid buohkaide ja registrerehit sin ja ID-iskosiid dahkat, lohká son.
Eambbo eaktodáhtolaš máhccamat
Storskog-galledeapmi lei oassin guovttebeaivásaš mátkis, stáhtaráđđi galledii Čáhcesullo, Girkonjárgga ja Budeddjo.
Listhaug muitala iežas johtimin geahččan dihte mo gielddat barget integreremiin ja ráđđehusa integrerendieđáhusa sajustemiin, mii meannuduvvui Stuorradiggis giđđat.
Čáhcesullos galledii Oscarsgáhta vuostáiváldima, man Listhaug logai bures lihkostuvvan eaktodáhtolaš máhccamiid dáfus.
– 28 proseantta dain dorvoohcciin geat eaktodáhtolaččat leat guođđán riikka, ledje dán vuostáiváldimis, dás fertejit eará vuostáiváldimat oahppat ja šaddat čeahpibun. Dáppe leat gávdnan buori vuogi mainna movttiidit olbmuid eaktodáhtolaččat guođđit riikka. Lea dehálaš ahte mii vel garraseappot bargat dáinna beliin ovddasguvlui, lohká Listhaug.
SOn čujuha dasa go Čáhcesullo gielda maid lea vuostáiváldán stuorra oasi oktonas vuolleahkásaš dorvoohcciin, ja leat dan nagodan dan dahkat ekonomalaš gánnihahtti vugiin.
– Olu gielddat lohket alcceseaset leat váttisin vuostáiváldit dákkár dorvoohcciid, go dat lea divrras, danne lea leamaš miellagiddevaš oaidnit mo Čáhcesuolu lea dan bures nákcen, lohká stáhtaráđđi.
(Gáldu: NTB)
