-Almmuhus-
-Almmuhus-
Featured box13000 kilo­mehtera ja 24 rievssaha

3000 kilo­mehtera ja 24 rievssaha

-

-

Juohke nuppi iđida, ođđajagis gitta dán mánu gaskkamuddui, čievččasta son čuoiganskuovaid juolgái ovdal njuike skohterbiktasiid sisa. Porsáŋggu ovddeš bátnedoaktáris, Rolf Johansenis (68), eai noga gal barggut váikko vilges fráhka ii šat cokka.

Máŋga dálvvi lean oaidnán go Rolf Johansen árraiđida dolle gárdut Porsáŋggus, Savgŋojávrri nuorttabealde. Áiggi mielde lean maid mearkkašan man dávjá son lea jođus, dego bálkáhuvvon meahcásteaddji. Sevdnjes, buolašáiggis son vánddardišgoahtá dáppe, go bivdigoahtá rievssahiid.

– Eanemus bargu lea ge buolašin, go rievssatgielat ritnot. Ii dárbbaš go millimehtera ritni gielas, de rievssat dan fuomáša, ja garvigoahtá. Rievssat lea hui vávjálas loddi, muitala Rolf.

Dearvvašlaš áigegollu

Dál leat beaivvit guhkkon, ja bivvalat leamašan máŋga vahkku. Dál lea Rolfas buorre áigi fievrridit sáhkkes journalistta iežas bivdoparadiijásii. Moai vudje skohteriin rastá Savgŋojávrri. Dohko nohká skohtermáđidja, ja skohtera guđđe dasa. Rohtogáttis vuorddašit sabehat, maid Rolf lea dása ceggen ođđajagimánu álggus. Čuoigat son láve go rievssatgárddiid iská.

SABEHAT VURDET: Rohtogáttis leat Rolfas vuordimin sabehat juohke nuppi iđida, go vuolgá rievssatgárddiid iskat. Dása son guođđá skohtera. Govven: Ann-Helen Guttorm Johansen
SABEHAT VURDET: Rohtogáttis leat Rolfas vuordimin sabehat juohke nuppi iđida, go vuolgá rievssatgárddiid iskat. Dása son guođđá skohtera. Govven: Ann-Helen Guttorm Johansen

– Gárdun lea hui dearvvašlaš áigegollu. Olu beassá leat olgoáimmu ovddas, lihkadit ja návddašit luonddu, muitala Rolf.

50 rievssatgárddi

Álggus bivdoáigodagas mannet máŋga beaivve rievssatgárddiid ráhkadit ovdal bivdu ollásit álgá.

– Jus dálkkit leat gaskkohagaid, ráhkadettiin rievssatgárddiid, de gaskkalduvan ráhkadeames buot 50 gárddi. De lea deháleamos iskat daid maid lean ollen ráhkadit ovdal dálkkáska, čilge Rolf, guhte dán jagi ádjánii guokte vahkku ráhkadit 50 rievssatgárddi.

VERRÁT: Rievssatgárddi gasku lea ráhkadan
VERRÁT: Rievssatgárddi gasku lea ráhkadan “verráha”. Dát lea áidna sadji gokko rievssat beassá gárddi čađa, jus ii oalát dan garvve. Govas oaidná mo stráŋgagiella lea darvvihuvvon verráhii gitta, ja jotkojuvvon báttiin.

Gáibádussan lea rievssatgárddiid iskat unnimusat juohke nuppi beaivve.

– Ovdal lávejin beaivválaččat iskat, muhto gávnnahin ahte rievssahat árgo dainna. Ieš balden rievssahiid, ja go dat vuos ballájit ja girdilit, de sáhttet girdit guhkás. Jáhkán lea buoret ahte diktá iskkatkeahttá jándora, nu beassá luondu vuoiŋŋastit, muitala son.

Bargu oahpaha

Rolf Johansen lea gárdon 1980-logu rájes. Dalle son álggii mottiin gárddiin, geahččalan dihte. Ja bargu gal maid ieš oahpaha, čilge Rolf, gii dál lea hárjánan rievssatbivdi.

– Ovdal ođđa guvlui bijan rievssatgárddiid, de finan máŋgii guovllus ovdagihtii, iskan dihte vuhttojit go doppe rievssahat. Jus dan dahket, de dieđán ahte guovllus leat buorit vejolašvuođat, dadjá son.

– Geahčan maid leago guovllus olu lánját, go dát geasuhit rievssahiid guohtut gárddiid birra, moddjesta Rolf.

Luonddu hástalusat

Stuorámus hástalus gárduma oktavuođas lea dálki. Jus ovdamearkka dihte lea buolaš, de ferte juohke áidna rievssatgiela siellat. Ja jus rievssatgárddit leat borgon dahje jovgon, na de lea juohke áidna rissi dan 50 rievssatgárddis stellet ođđasit. Muhto gávdnojit maid eará hástalusat.

– Ovtta jagi, go mus ledje rievssatgárddit Luostejogas, de lei rieban guorragoahtán mu láhtu. Lei fuomášan ahte mu láhtus soite rievssahat. Dalle dat suoládii mu gárddiin njeallje rievssaha maŋŋálaga, ja mus ii lean go vuollánit gárdumiin, reašká Rolf.

RIEVSSAT DARVÁNAN: Dán govas oaidná mo rievssat lea darvánan gillii. Govven: Ann-Helen Guttorm Johansen
RIEVSSAT DARVÁNAN: Dán govas oaidná mo rievssat lea darvánan gillii. Govven: Ann-Helen Guttorm Johansen

– De fas Rivdnjesvađas oktii, orron álggogeahčen bivdoáigodaga lihkostuvvamin bures gárdumiin, go dakkaviđe fidnejin guokte rievssaha. Maŋŋá dan de jávkagohte rievssahat, vaikko vuhtten luottain ahte leat leamaš darvánan gielaide. De fuomášin gáranasa luottaid maiddái. Gáranas lei das rájes juohke háve ovddabeale mu, iskamin rievssatgárddiid, muitala Rolf, gii dan dihte ii gal suhttan.

– Nu lea luondu. Lea eksohtalaš vásáhus, go oainnán ahte in leat dušše mun gii lean bivddus.

Somás fearánat

Daid jagiid go Rolf lea bivdán de leat čoggon olu somás fearánat rievssatbivddu oktavuođas. Somámus fearán lei goitge dán jagáš bivddus.

– Muhtomin dáhpáhuvvá ahte rievssat mii lea darvánan gillii, nagoda botkehit bátti mainna joatká giela rissái gitta. Sáhttá maid geavvat, jus hui buolaš lea, ahte stráŋga snađđejuvvo vissis láhkai, ja de dat boatkana. Nu geavai moadde vahkku áigi, muitala Rolf, gii váivašuvai dainna ahte manahii rievssaha, ja dasa lassin vel balai ahte rievssat biidnašuvai ovdal jámii.

– Guokte beaivve maŋŋá de muhtun eará gárddis fidnejin rievssaha, ja go galgen gálgat dan, de oidnen ahte das han ledje guokte giela, reašká Rolf, gii ii leat goassige ovdal vásihan guktii seamma rievssaha fidnet.

VURKKODIT: Rolf čájeha mo son vurkkoda liige rievssatgielaid, nu ahte seammás galgá álki lonuhastit giela jus lea dárbu. Daid son atná ge jiekŋastobe siste. Govven: Ann-Helen Guttorm Johansen
VURKKODIT: Rolf čájeha mo son vurkkoda liige rievssatgielaid, nu ahte seammás galgá álki lonuhastit giela jus lea dárbu. Daid son atná ge jiekŋastobe siste. Govven: Ann-Helen Guttorm Johansen

– Lei hui movttiidahtti oaidnit ahte rievssat ii dette lean biidnahuvvan, ja maiddái hui erenoamáš guktii nagodit fillet seamma rievssaha, dadjá Rolf.

24 rievssaha

Bivdobohtosat sáhttet leat hui molsašuhtti jagis jahkái. Ovddit jagi fidnii Rolf njeallje rievssaha, ja diibmá ges gávcci. Dán jagi luondu skeŋkii sutnje 24 rievssaha, ja Rolf lea hui duhtavaš bohtosiin.

– Muhto dat ii leat nu ahte mun lean duhtameahttun jus rievssaha in fidne juohke tuvrras. Jus ovtta rievssaha fidnen juohke tuvrras, de lean hui duhtavaš. Ja jus muhtomin in fidne maidege, de lea goitge buorre bivdobeaivi leamašan jus lean oaidnán rievssahiid dahje eará lottiid, elliid ja luottaid, dáhkida Rolf.

– Muhto diehttelasat lea hui somá jus ruoktot beasan váldit rievssaha!

3000 kilomehtára

Rolf sávašii eambbosiid gárdugoahtit. Son čilge ahte rievttimielde dát lea hálbbes áigegollu ja beroštupmi, ja ahte son aŋkke ii leat ođasmahttán bivdoreaidduid dan rájes go son daid osttii. Son lea gal liikká nagodan divrudit iežas áigegolu, várra eanet go darbbašlaš.

– Mun orun Leavnnjas, ja vuoján Savgŋojávrái juohke nuppi beaivvi bivdoáigodagas. Vuos Leavnnjas biillain, Gákkajávrái skohtera viežžat, ja das Savgŋojávrái. Dat dahká sullii 50 kilomehtera ovtta guvlui, čilge Rolf.

– Ja otná boaldámuš hattiin, de gártet divrras rievssahat, reašká son.

ROHTU: Suhkkes rođožis čuoigá Rolf iskat iežas rievssatgárddiid.  Govven: Ann-Helen Guttorm Johansen.
ROHTU: Suhkkes rođožis čuoigá Rolf iskat iežas rievssatgárddiid.  Govven: Ann-Helen Guttorm Johansen.

Journalista lea váldán friddjavuođa rehkenastit olu kilomehteriid Rolf lea vuodján, ja oktiibuot gártá sullii 3000 kilomehtera. Váruhuvvo ahte journalista sáhttá leat meaddán veahá rehkenastimiin, muhto goitge ii leat eahpádus man guhkes gaskkaid Rolf lea vánddardan rievssahiid dihte, ja man olu áiggi ja návccaid son lea bidjan gárdumii.

Dehálaš árbevierru

Ii leat eahpádus das ge maid Rolf jurddaša gárduma birra. Su mielas lea dehálaš bealuštit gárduma, go muhtun bivdobirrasiin ja maiddái eará birrasiin, lea gárdumis heajos beaggin. Lea maid digaštallojuvvon ahte galgá go rievssatgárduma oktavuođas mearriduvvot earri, ja dasa ii leat Rolf ovttaoaivilis. Rolfa dieđuid mielde leat sullii 150 rievssaha, mat leat goddon gárdumiin, dieđihuvvon Finnmárkku opmodahkii diimmá bivddu oktavuođas, ja sullii 13000 báhččon.

– In dovdda gal ahte mun man ge láhkai gárduma geažil áittán Finnmárkku rievssatlogu, dadjá Rolf.

Sus lea maid čielga ávžžuhus olbmuide, erenoamážit bearašolbmuide.

– Dát lea máilmmi dearvvašlaš áigegollu mii addá olu čáppa muittuid ja vásáhusaid. Mánáide lea somá go besset searvat, go gealdagasas vulget rievssatgárddiid iskat. Mannet fal gárdut. Dát lea árbevierru man lea dehálaš seailluhit, loahpaha son.

-Almmuhus-