-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
KULTUVRA – Eará biktasat eai dohkke dán beaivvi

 – Eará biktasat eai dohkke dán beaivvi

-

-

18 čábbát čiŋahuvvon konfirmántta bálddabálddalaga girkus. Árbevirolaš gárvvut, maid ádjána máŋga jagi duddjot, leat hui dehálaččat dán beaivvi.

Alice Kreutzmann Willadsen lea okta dan 18 nuoras geat dán Kristus albmáimannanbeaivvi konfirmerejuvvojit Hans Egede girkus, Kalaallit Nunaata dahje Ruonáeatnama oaivegávpogis Nuukas.

Nuorat čohkkájit girkus stuoluin, juohkehaš girkobeaŋka guoras mii lea várrejuvvon iežas bearrašii. Joavkkuid mielde mannet nuorat ovddageahčái konfirmerejuvvot, ja nu loahpahit konfirmerenoahpu mas oktii vahkus leat leamaš báhpa luhtte. Ipmilbálvalus nohká rihpaiguin, go juohke konfirmánta manná iežas bearraša fárus áltárii. Alice manná rihpaide etniin, áhčiin, stuoraoappáin, áhkuin ja lagamus fulkkiiguin.

 


LIHKKUSÁVALDAGAT: Lea stuora beaivi Alice ja su bearraša eallimis.

– Ledjen mun gal vehá balus go leat olu olbmot geahččame, muhto dál gal lea buorre dovdu. Dál dovddan ahte lean nuorra rávisolmmoš, dadjá konfirmánta maŋŋel girku.

 

Bahá njuorrasit

Alice lea Mikol Kreutzmann ja Karl Willadsena nubbi konfirmánta. Ja eadneolbmui lea erenoamáš dovdu oaidnit sudno nuorat nieidda sin iežaset biktasiiguin.

 – Mun dovddan ahte lean rámis ja hui duhtavaš. Lea hui buorre vásáhus oaidnit iežan nieidda doppe čuožžume, dadjá Mikol jaskadit. Leat  ollu dovddut mat bohciidit dán beaivvi.

 

Gárvvut divrras árbi

Measta buohkat geat girkui leat boahtán, leat coggan badjelassii árbevirolaš gárvvuid. Konfirmánta Alice gal ii loga leat nu várálažžan makkár biktasiid coggá dan beaivvi, muhto lea goitge rámis árbevirolaš inuihttabiktasiiguin. Eadni lea dán beaivái luoikkahan sutnje gárvvuid iežas vilbeali nieiddas. Eadneolbmo mielas leat árbevirolaš biktasat mávssolaš árbevierru man nuorat fertešedje doalvut ain viidáseappot.

– Go mun ledjen mánná, ledje mus maid dát biktasat. Min bearrašis leage hui dehálaš čuovvut árbevieru, go dat čájeha geat mii leat. Eará biktasat eai gal oro heiveme dan beaivvi, dadjá Mikol.

 


BEARAŠGOVVA: Olles bearaš lea čiŋadan Alice stuora beaivvi. Alit báidi lea náitalan nissoniidda.

 

Lea dábálaš luoikkahit biktasiid konfirmašuvnnaide, go daid lea váttis háhkat ja maiddái divrras jus galgá oastit visot. Unnimusat 15 000 dánska ruvnno máksá ollislaš inuihttagárvvuid oastit.

 

Máŋga dálvvi buollašis

Lea ge áddjás bargu duddjot sin árbevirolaš biktasiid. Duojár Charlotte Kreutzmann Petersen muitala ahte kamik allaruojas gápmagiid ádjána máŋga jagi duddjot.

 


ČEASKADAT JA HEARVÁT: Kamik juolgesuojit galget nu vielgadat go vejolaš. Buot lea albma giehtaduodji.

 – Njuorjjonáhkis ferte vuos gaskit guolgga, ja dainna ádjána guokte beaivvi. De galgá bassat ja spilet olggos buollašii. Ja vai náhkki vilggoda bures, galgá nuppi dálvvi fas bassat ja njulget olggos goikat. De galgá gieđain goarrut ja hekkelastit buot smávva hearvvaid, smávva bearraliid ja hui smávva náhkkebihtážiid. Dainna ádjána birrasiid jahkebeali jus juohke beaivvi goarru, muitala duojár.

De lea vel dieđusge ollu bargu goarrut bearalliinni man luoitá olggiid badjel. Son čilge ahte silkebáidi galgá leat ruoksat nieiddain ja náitalan áhkuin ges alit báidi, vaikko dan árbevieru eai čuovo šat nu čavgadit.

 – Dievdduide gal lea dieđusge mealgat álkit duddjot, go eai leat eambbo kamikat maiguin ádjána. Readdjuin gal ii ádján, dadjá Charlotte.

 

Bohccobiergu ja njuorjjobuoidi

Maŋŋel girku leat doalut áhči bargobáikki kantiinas hápmanis. Njuorjjonáhkebuvssat ja kamikat leat báhkkasat viesus. Danne leat daid nuollan ja coggan baicca čuvllaid, dreassaid ja dábálaš biktasiid. Doaluide leat sii veahkkálaga gáhkken, ja ráhkadan vaikko makkár njálgga borramušaid. Bohccobiergu ja lábbábiergu lea hui dehálaš, go dat lea sis dábálaš feastabiebmu.

 


MEARA HERSKOT JA BOHCCOSTEAIKA: Dábáláš biebmu leat juohkelágán mearaborramušat ja maid bohccobiergu. Áhčči bivdá ieš gottiid, ja lohká dan áibbas earán go biergu mii boahtá boazodoalus.

 

Karl ja Mikol leaba maid háhkan ollu iešguđetlágán guolleborramušaid, nugo dápmohiid, sallihiid, reahkaid, reabbaid, luosa, dorski, stáinnira ja maid njuorjjobuoiddi ja goikaduvvon fállábierggu. Juhkamuššan fállaba viina dahje bruvsa, ja de lea dieđusge gáhkku ja gáffe. Dát lea áhččái Karlii geahpádussan, go viimmat bođi dat beaivi masa guhká leat ráhkkanan.

 

– Leago du nieida rávisolmmoš dál?  

 – Ii leat gal vel. Nugo báhppa logai, son lea nuorravuođa áigái boahtán, ja son lea dieđusge ain áhči unna nieiddaš, bohkosa son ja mieđiha ahte son lea njuorrasan ja sihkkon gatnjaliid girkus go nieida konfirmerejuvvo. Karl lohká konfirmašuvnnaid leat dehálažžan olbmo eallimis.

 – Mu mielas mii eat leat gal šat nu garrasit čadnon oskui, nugo min váhnenbuolva lea. Sidjiide gal dieđusge mearkkaša ollu. Mun gal jurddašan eanas ahte son lea šaddame rávisolmmožin, dadjá son.

 

Macbook ja ruhta

Ii leat gal hálbi doallat konfirmašuvnnaid. Sis leat dábálaš doalut maidda leat bovden birrasiid 50-60 guossi. Karl muitala ahte golut leat gaskal 50.000 ja 100.000 ruvnno oktiibuot, oktan skeaŋkkain mii lea Macbook dihtor logi duhát ruvdnui ja máksingoarta mas lea vihtta čuođi ruvdno. Lea dábálaš ahte konfirmánta oažžu birrasiid logi duhát ruvnno skeaŋkan gussiin.


–AIN ÁHČI UNNA NIEIDDAŠ: Vaikko lea olleme rávisolbmuid ahkái, lea son álo mu unna nieiddaš, dadjá áhčči. Vieru mielde galgá áhčiinis dánsestit.

 

Iežas Alice mielas gal eai leat skeaŋkkat dehálaččat.

 – Mun jurddašan eambbo nu ahte lean lávken viidáseappot eallimis, ja beasan dán beaivvi ávvudit ja servvoštallat bearrašiin, dadjá son ovdal go dánsesta vieru mielde iežas áhčiin vuosttaš dánssa.

-Almmuhus-