-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASAT – Dál dárbbašan mun dis veahki

 – Dál dárbbašan mun dis veahki

-

-

 – Mus lea nu lihkku go lea lagas ustit gii ii vuollán, ja ohcá juohkelágán čovdosiid munnje. Dál sávašin goit beassat vehá guhkit eallit, dadjá Biret Anne Máret Hætta, dahje Viddas Datter.

“Dál dárbbaša Viddas Datter dus veahki”. Nu lea bajilčála dan akšuvnnas mii dáid beivviid lea ilbman Facebook:ii.

Biret Ánne Máret Hætta lea  dovddus “Viddas Datter”. Su ustit Katy Hansen lea álggahan ruhtačoaggima ja mihttu lea oažžut su olgoriikii dikšui. Biret Ánne Máret galggašii dearvvašnuvvat borasdávddas.

 

Ii dat oidno báljo

Dát Guovdageainnu nisu, gii maŋemus 15 jagi lea orron Hønefossas, lea iežas herggiiguin johtán miehtá Lulli-Norgga ja fállan sámi kultuvrra. Son muitala rahpasit movt sus lea leamaš maŋemus jagi, vaikko dovdo ahte sutnje lea hui lossat hupmat dan birra. Máŋgii šadde váldit bottoža, vai nagoda ain muitalit.

 – Eai leat nu gallis geat leat diehtán mun lean buohcci, go ii dat oidno nu bures olgguldasat. Muhto mus leat unnán návccat, ja lean leamaš oalle heitot. Lea maid čuohcan hui garrasit millii, go lean leamaš hui vuollin, muitala son Ávvira journalistii.

 

Beannot jagi vel

Son lei čakčageasi juo diibmá dovdagoahtán son lea buohcci. Ođđajagis vearáskii duođas ja fertii fáhkka sáddejuvvot buohccivissui. Doppe bođii dat surgadis diehtu. Sus lea borasdávda čoalis, mii lea viidánan vuoivasii ja čoavjái. Doaktárat lohke dalle sus lea gaskal jahkebealli ja beannot jagi vel eallit.

 

Doaivva lea

Muhto vaikko doaktáriin ii oro šat jáhkku son sáhttá dearvvašnuvvat, de ii vuollán son ieš, ii ge su ustit Katy Hansen, gii lea álggahan ruhtačoaggima. Eaba soai oba gáro ge dušše vuordit dan ahte Biret hedjona ja jápmá.

 – Mus gal lea doaivva ahte sáhtán birget dávddain. Go guovvamánus ledjen leamaš čuohpadeamis, de dajai doavttir munnje son ii leat logi jahkái oaidnán dakkára gii lea nu dearvvaš dakka maŋŋel čuohpadeami. Mun lean dakkár mii in vuollán, ja mu ustit lea maid ožžon mu oalát rievdadit borrama, nugo karbohydrahtaid heaitit ja rievttes vitamiinnaid oažžut gorudii, dadjá son.

 

Miljovnna ruvnno

Mihttu livččii beassat Duiskii dahje eará riikii gos leat earálágán ja buoret borasdávdadálkkodeapmi go Norggas. Iešguđet buohcciviesus addet iešguđetlágán divššuid.

Muhto lea divrras. Máksá gaskal 700.000 ja miljovnna ruvnno. Ja jus galgá oba beassat ge dikšui, adno juo 150.000 ruvnno.

 – Dieđán ahte dušše guđas Norggas leat ožžon dan vitamiidnadivššu Norggas mii gádju borasdávdabuhcciid. Muhto ii hal Norga atte albma divššu. Cirgguha vehá ceallamirkko, ja de vuollána. Sii geat leat riggát Norggas, sis dat lea áidna vejolašvuohta oažžut albma divššu, go nagodit máksit ruhtalána dan ovddas olgoriikkas, dadjá son.

 

Álo birgestallan

Sus leat ollu bahča jurdagat dan birra go Norgga stáhta ii ane ruđaid borasdávdabuhcciide.

 – Mun jurddašan gal ahte leago mu heakkas miljon ruvdnosaš árvu, go Stáhtii goit ii leat dan mađe divrras. Muhto in mun sáhte vuollánit. Dán rádjai lean birgen eanas okto, ja olbmot leat hárjánan maid dasa ahte mun birgen. Muhto dál mun gal dárbbašan veahki, dadjá son.

 

Ruhtačoaggima siiddus Facebookas, leat ollu olbmot juo čállán já áigot doarjut ruđalaččat. Ikte lohká son iskan, ja lei goit ovcci duhát ruvdno boahtán moatti beaivvis.

-Almmuhus-