Váldosiidu-Hovedsiden | Ođđasat | Ránnjá beassá EALU CEGGET

Ránnjá beassá EALU CEGGET

Fonta sturrodat: Decrease font Enlarge font
image – Ii leat maŋemus sátni daddjon dán áššis, lohká Fávrrosordda orohatovdaolmmoš, Ole Mathis Eira. Govven: Nils Johan Vars

Fávrrosordda geasseorohat, Guovdageainnu oarjjabealde, lea okta dain orohagain mii galgá garrasit unnidit ealu, muhto ránnjáorohat beassá fas lasihit boazologu.

Fávrrosordda orohatovdaolmmoš, Ole Mathis Eira, ii dohkket vealaheami go ránnjá orohat Beahcegealli beassá lasihit ealu 785 bohccuin  2011 boazologu ektui, ja sin orohat gal galgá unnidit 1838 bohccuin 2011 boazologu ektui.
 – Dat goit lea áibbas boastut, go mii han geavahit seamma eatnama vihtta mánu jagis. Eat mii goit de sáhte goassege olihit buriid deattuid, go mii unnidit ja sii fas lasihit, lohká Ole Mathis Eira.

Boasttu dieđut
Boazodoallostivra lea ge dál dohkkehan visot bajimus boazologuid olles Norggas, ja Norgga eanandoalloministtar, Lars Peder Brekk, logai ievttá Ávviris iežas hui duhtavažžan bargguin maid boazodoallostivra lea dahkan. Son maid logai ahte sus lea stuora luohttámuš ahte mearriduvvon boazologut leat riekta ja sii eai oainne departemeantta bealis daid áigut šat geahčadit. Eira  gal oaivvilda ahte ferte leat leamašan boastut áššemeannudeamis go dieid loguid leat mearridan.
 – Mu mielas gal orru nu leamen ahte Boazodoallostivrras eai leat visot dieđut leamašan go leat dien mearrádusa dahkan. Doppe lea juoga mii máid eai leat váldán mielde áššemeannudeapmái, dan mun lean áibbas sihkar. Movt galgat mii olihit eaktolávdegotti boazogorutdeattu miesis, varihis, ja nu ain, go mii unnidit ja Beahcegealli fas lokte boazologu. Dat ii heaŋgá šat čoahkis, beaškala Eira.

Seamma eanan
Fávrrosorda geavaha Mollešvuomi, máŋga miilla oarjjabealde Guovdageainnu, čakčat ragatáigge ja giđđat go guottehit. Beahcegealli fas atná dan eatnama gasku geasi.
 – Ii diet leat beare vuoiggalaš mu mielas, ja balan ahte ii leat váldon oba mielde ge áššemeannudeapmái ahte dien mađe olu mii geavahit dan eatnama ovttas, lohká Eira. Son maid lohká eiseválddit eai goit sádde buriid signálaid boazoealáhussii.
 – Ii buvtte movtta ealáhussii, ja sádde maid boasttu signálaid, go muhtimat šaddet unnidit nu ollu ahte lea váttis birget, ja earát fas loktejit boazologuid, lohká Eira.

Geasseorohat vuođđun
 Askil Solberg lea Boazodoallohálddahusa seniorráđđeaddi Álttás, ja son sáhttá duođaštit ahte eai leat váldán vuhtii oktasaš geavaheami Mollešvuomis.
 – Áššemeannudanvuogádat lea nu ahte jus eai leat siiddat dahje orohagat ovttaoaivilis eanangeavaheapmái, mii galgá min veahkehit ja addit vuođu mearridit boazologu, de mii bidjat vuođđun dušše geasseorohaga, ahte man stuoris dat lea, ja dan mielde de mearridit bajimus boazologu, muitala Solberg.

Lea vejolaš váidit
Solberg ii áiggo kommenteret ahte eai soaitte Fávrrosorddas boazogorutdeattut nu álkit joksat daid eaktolávdegotti deattuid, muhto son lohká lea vejolaš váidit mearrádusa.
 – Fávrrosorddas lea vejolašvuohta váidit dien mearrádusa, jus oaivvildit dat váikkuha nu ollu sin gorutdeattuide, ja de mearrida Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta loahpalaččat mii galgá dahkkot.

Eat leat geargan vel
– Mii gal eat leat geargan dieinna áššiin vuos, loahpaha Fávrrosordda orohatovdaolmmoš, Ole Mathis Eira.

Ávvir ii lihkostuvvan ikte oažžut oktavuođa Boazodoallostivrra jođiheddjiin Inge Ryaniin, ii ge Beahcegeali orohaga ovdaolbmuin, Mikkel O. Niluhiin.





  • email E-poasta du skihpárii
  • print Čálihanversudvna
  • Plain text Dábálaš teaksta
Merkejuvvon ná:
Eai leat mearkkat dán artihkkalii