Váldosiidu-Hovedsiden | Ođđasat | Dušše okta oinnii Ávkki álbmotmeahcis

Dušše okta oinnii Ávkki álbmotmeahcis

Fonta sturrodat: Decrease font Enlarge font
image Máŋgasa gehčče cakkasnjálmmiid, láite su hállanvuogi ja oaivvildedje ahte son lei olmmošmeahttun go Kjell Østmo buvttii iežas oainnu álbmotmeahci ektui ja doarjjui eiseválddiid. Govven: Anne Rasmus

Maŋŋebárgga eahkeda ledje dievva vuosttaldeaddjit čoahkkanan kulturvissui – dušše okta gii oinnii ávkki álbmotmeahcis, namalassii kárášjohkalaš Kjell Østmo.

Anárjoga álbmotmeahci viiddideamis leamaš medias ollu sáhka maŋimus áiggiid. Maŋŋebárgga eahkeda ledje Kárášjoga kulturviesus spagga dievva vuosttaldeaddjit, geat ledje boahtán guldalit álbmotmeahci viiddideami paneladigaštallama. Dát čoahkkin ii áibbas lihkostuvvan go eiseválddit eai lean boahtán ja máŋgasa lohke ahte eai várra duostange. Dán šuva ja ságastallama gasku bođii fáhkka gažaldat «oaidná go oktage ávkki dákkár álbmotmeahcis?», ja okta giehta loktanii olmmošjoavkkus, álbmot beanta šuohkihii vel. Dát áidna olmmoš, gii oinnii ávkki álbmotmeahcis ja doarjjui eiseválddiid, lei Kjell Østmo. Ollugat gehčče cakkasnjálmmiid.

Luovosbeana
Kjell Østmo muitalii boahtán digaštallamii dego luovosbeana, iige ovddastan eará go iežas. Son logai doarjut eiseválddiid dainna ahte ráfáidahttit dán guovllu, lea vuos fágalaččat luonddu ektui, muhto maiddái dat buoiddes 50-60 jahkásaččat geat dál lohket iežaset áigut meahci ávkkástallat. Son imaštii movt áigot ávkkástallat, ja dan botta go son hálai, de gullojedje olbmot moaitimin ja láitimin su hállanvuogi.
 – Na mohtorfievrruin dieđusge, eaige nu go min máttut dahke, sidjiide meahcci lei meahcci ja doppe ii lean eará go dat maid vižže go dárbbahedje. Ii oktage galgga boahtit munnje muitalit ahte sii dal ávkkástaddet njealjejuvllagiin. Sii mannet lubmet fievrruin mii máksá 200 000 ruvnno, eai bat de šatta oalle divrras luopmánat? Mun goit in suittáše daid borrat, loahpahii son digaštallamis.

Olmmošmeahttun
Monica Boine lea bajásšaddan Anárjogas ja sutnje lea dát ášši hui dehálaš ja dovdá guovllu leat su váimmu lahka. Son lea vásihan ollu dain mehciin ja son lávii mánnán gesiid oaggut ja maiddái luomemeahcis fitnat, ja nu oahpai maiddái dovdat luonddu.
 Dál maid ollesolmmožin de son vállje baicce vuolgit Anárjoga lundui oktan bearrašiin návddašit geasseluomu ja deattuha dan ahte sii lávejit dávjá šaddat čorget turisttaid maŋis meahcis. Son balláge ahte eiseválddit dušše rivvejit eret sin guovlluid. Son lei čuovvumin digaštallama go Kjell Østmo hállagođii ja son guldalii cakkasnjálmmiid.
 – Mun gal hirpmahuvven, inge vuos ádden maid hálai go cuiggodii buoiddes olbmuid. Gal han rávis olmmoš galggašii buktit veahá buoret čilgehusa go vuos oaivvilda, muhto juohkehaččas han leat iežas oaivilat.  Ammal son ii lihko meahcis vánddardit ja várra galggašii doalvut su lundui vásihit dan čábbodaga. Mu mielas gal lei diet badjel bávtti ja son lei olmmošmeahttun, loahpahii Monica Boine.
  • email E-poasta du skihpárii
  • print Čálihanversudvna
  • Plain text Dábálaš teaksta
Merkejuvvon ná:
Eai leat mearkkat dán artihkkalii