Háliida nannet Sámi allaskuvlla

Sámeministaris Rigmor Aasrudas lei čielga diehtu Sámi allaskuvlla rektorii Steinar Pedersenii. – Sámi allaskuvla ferte nannet dálá oahpuid ja oažžut dulkaoahpu sadjái, ovdalii go universitehta dahje dieđalaš allaskuvlla plánet.

Mánnodateahkeda lei Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud guossin Diehtosiiddas, gos beasai oaidnit Diehtosiidda ja gullat earret eará Sámi allaskuvlla bargguid ja boahtteáiggi plánaid. Aasrud dajai čoahkkimis ahte Sámi allaskuvla ferte geahččat báikkálaš olbmuid dárbbuid ja nanu ovttasbarggu oažžut báikkálaččat.
  – Oainnán dárbbu dasa ahte allaskuvla nanne dan hámi mas lea dál, lohká son. Aasrud jáhkká ahte Sámi allaskuvlla olaha eambbosiid dálá hámis.  
  – Universitehtan šaddat lea guhkes geaidnu ja dál ii leat juste rievttes áigi dan jurddašit. Balan ahte dát buorre fálaldat mii dál lea Sámi allaskuvllas hedjona jus sii bidjagohtet nu ollu návccaid go dárbbašuvvo dasa ahte šaddat universitehtan dahje dieđalaš allaskuvlan, lohká sámeministtar Rigmor Aasrud. Son ávžžuha áinnas Sámi allaskuvlla baicca bargat dan luottas mas juo leat ja rámpo earret eará sin oahpaheaddjioahpu ja dan dehálaš fágalaš gelbbolašvuođa mii allaskuvllas lea.

Háliida lagabui čilget
Sámi allaskuvllas lea plána šaddat dieđalaš allaskuvlan ja álggahit doavttergráda prográmma fargga. Boahtte jagi áiggoše álggahit logi sámegiel doavttergráda stipendiáhttasaji, maid prográmma galgá bistit golbma – njeallje jagi. Sámi allaskuvlla rektor háliida eambbo ságastallat sámeministariin dieđalaš allaskuvlla birra ja vuđoleappo čilget manne sis lea áigumuš dál juo lávket ovddas. Son hástala ge stáhtaráđi čoahkkimii ságastallat eambbo dán birra
  – Min vuosttaš vejolašvuohta šaddat dieđalaš allaskuvlan lea 2014:s, go doavttergrádat leat gárvvistuvvon. Stáhtaráđđi lei gal mielas nannet sámegiela ja danne fertet eambbo dan birra suinna gulahallat, muitala Sámi allaskuvlla rektor, Steinar Pedersen ja lohká sis gelbbolašvuođa šaddat dieđalaš allaskuvlan, go leat eambbo go doarvái doavttergrádat. Aasrud vástida hástalussii ahte dan fertet dalle árvvoštallat go šaddá áigeguovdil, muhto deattuha ahte ii leat gal vuostá dasa ahte Sámi Allaskuvla šaddá dieđalaš allaskuvlan.

Eambbo profešuvdnaoahput
Sámeministtar oaidná dárbbu ahte Sámis leat oahppan olbmot, iešguđetge suorggis.
 – Háliidan ahte eambbo profešuvdnaoahput álggahuvvojit Sámi allaskuvlii, lohká Aasrud. Son oaivvilda dearvvašvuođadivššároahpu juoga man nala allaskuvla sáhttá bargagoahtit.
 – Juogo ovttasbargat eará allaskuvllaiguin dahje ásahit juo sierra oahpu dasa. Livččii maid dárbu eará oahpuide nu go ovdamearkka dihte politiija- ja dulkaohppui ja imaštalan go dáppe ii leat leamaš obanassiige sáhka oažžut dulkaoahpu sadjái, lohká sámeministtar. Son oaidná dárbbu dan ohppui iige jáhke dulkondárbbuid unnut jagis jahkái, dadjá Aasrud.

Nannet sámegiela
Ráđđehusa bealis leat čielga doaibmaplánat mot nannet sámegiela.
 – Dál váilot dušše konkrehta doaimmat ja okta ulbmil mu mátkkis leage beassat oaidnit ja gullat makkár dárbbut Sámis leat dál. Giella ja kultuvra bisuhuvvo earret eará go olbmot besset gazzat iešguđetgelágan oahpuid iežaset gillii ja lagasbirrasis, lohká son. Su mielas lea sámegiella ollen dan muddui ahte duođai ferte bargagoahtit seailluhit dan.
 – Okta doaibma lea bisuhit oahpuid Sámi allaskuvllas ja nannet ja ođasmahttit daid dárbbuid mielde ja deháleamos goitge lea ahte buohkat barget ovtta ulbmila guvlui, lohká Aasrud.

Heivehuvvon oahppu
Ministtar beasai maid gullat ahte Sámi allaskuvla lea álggahan ođđa oahpu boazosápmelaččaide.
 – Boazosámit besset dál guođodettiin váldit oahpu, mii lea heivehuvvon sidjiide. Sii sáhttet čuovvut logaldallamiid, go teknologiija lea ollen dan mutto guhkás ahte dat lea vejolaš, čilge Sámi allaskuvlla direktevra Anders J. H. Eira.
 – Sii leat áibbas rievttes geainnu nalde, go dakkár oahppu lea álggahuvvon, lohká sámeministtar. Son deattuha ahte go báikkálaš olbmuide lea heivehuvvon oahppu, de dat čájeha makkár gelbbolašvuohta Sámi allaskuvllas lea báikkálaš olbmuid dárbbuide.

Oahppan ollu
Sámeministtar muitalii loahpas ahte lea ollu oahppan ja lea duhtavaš go Sámi ásahusat válde áiggi sutnje muitalit sihke bargguid, plánaid ja dárbbuid birra. Son guldalii dárkilit ja jearahalai áŋgirit čoahkkimis mas maid oassálaste Álgoálbmot gelbbolašvuođaguovddáža direktevrra Magne Ove Varsi (Gáldu), Riikkaidgaskasaš Boazodoalloguovddáža direktevra Anders Oskal ja Máilmmi boazoálbmogiid searvvi váldočálli Johan Mathis Turi. 
  – Lean ollu oahppan ja gullan oahpásmuvvan mátkkis ja lea álkit dál oaidnit makkár dárbbut ja hástalusat leat, lohká sámeministtar Rigmor Aasrud.  

Lasit: del.icio.us | Digg