Váldosiidu-Hovedsiden | Ođđasat | Boahttevaš sámi filbmadahkkit

Boahttevaš sámi filbmadahkkit

Fonta sturrodat: Decrease font Enlarge font
image Filmma bagadallamin dovddus filbmadahkki Nils Gaup, govvideaddji Ken Are Bongo, ja bargobáji oasálastiguovttos Elle Marja Eira ja Anne Merete Gaup. Johan Ante Utsi govven.

Mannan vahkku lágiduvvui Guovdageainnus filbmarešisserenkursa, mas ledje 10 oasseváldi. Kurssas ledje hárjánan filbmabargit ja neavttárat bagadallin.

Internašunála Sámi Filbmaguovddáš Guovdageainnus lágidii mannan vahkku filbmarešisserenkurssa, mas ledje oasálastit geain lea media- dahje filbmaduogáš. Anne Lajla Utsi, gii lea filbmaguovddáža jođiheaddji, lohká buohkaid duhtavažžan kurssain.
 – Manai erenomáš bures ja mii leat hui movttegat. Oasseváldit ja kursajođiheaddjit ledje erenomáš duhtavaččat kurssain, lohká Anne Lajla Utsi.

Guokte filmma
Utsi čilge ahte kurssas ráhkadedje guokte oanehis filmma. Vuosttas mánusa hutke ieža kursaoasálastit, ja nubbi manus lei čállon ovddit kurssas, mii lei mánuskursa maid filbmaguovddáš lágidii. Sii eai dieđe vuos čájehuvvojit go filmmat almmolaččat.
 – Dát lea kursaoasálastiid duohken, muhto mii Filbmaguovddáža bealis gal háliidit čájehit filmmaid, logai Anne Lajla Utsi.

Ieža bargat
– Kurssa oasseváldit galge ieža čállit mánusa, hutkat daid scenaid ja filbmema, filbmet sihke siste ja olgun, čuohppat ja buot praktihkalaš bargguid dahkat mat gullet filbmaráhkadeapmái. Kurssa oasseváldit besse maid geavahit ámmátneavttáriid Beaivváš Sámi Našunálateáhteris filmmaide, čilge Utsi. Son ferte maid rámidit kurssa oasálastiid go barge nu áŋgirit guhkes beivviid gárvvistan dihte filmmaid.

Ámmát bagadallit
Kautokeino Film:s ledje bagadallin ja veahkkin filmmaid ráhkadeamis, dovddus filbmadahkki Nils Gaup, govvideaddji Ken Are Bongo ja Andreas Ausland.
Okta kursaoasálasti lei Elle Marja Eira. Son lohká stuorra gudnin beassat Nils Gaupain bargat.
 – Lei hui stuorra gudni beassat bargat Nils Gaupain ovttas ja lea hui buorre go Internašunála Sámi Filbmaguovddáš addá midjiide vejolašvuođa leat mielde dákkár barggus. Dát leamas hui somá ja miellagiddevaš. Lean oahppan hui olu. Filmmain lea earaláhkai bargat go TV:s, gos beavválaččat barggan, ja mun áinnas háliidan eanet filmmaiguin bargagoahtit, go dát lei hui movttiidahtti kursa, lohká Elle Marja Eira.

Ulbmil
Anne Lajla Utsi čilge ahte ulbmil dákkáraš kurssain lei addit sámi filbmabargiide vejolašvuođa praktihkalaččat hárjehaddat filbmabarggu. Maiddái oahppat, ja vejolašvuođa bargat ovttas beakkán filbmadahkkiin, Nils Gaupain. Sii maid háliidedje deattuhit bájis praktihkalaš barggu. Praktihkalaččat beassat geavahit filbmabarggu, oktan ovttain gii čuovvu ja bagadallá.
 – Dát bargovuohki lea váldon sámi árbevierus, ahte galggat barggu čađa oahppat, oaivvildii Utsi.

Dárbbašat gelbbolašvuođa
– Gelbbolašvuođa huksen lea okta dain deháleamos bargguin maid mii galgat bargat ovddos guvlui, boahtte jagiid. Sámi filbmabiras dárbbaša dákkár gelbbolašvuođa, loktema ja hárjehaddanbáikki. Mii háliidat gelbbolašvuhtii ja ovdánahttinprošektii bidjat deattu, go dát leat dakkár váldobarggut boahtte jagi.  Dát kursa hukse hui buori vuođu min viidásat bargui ja dát vuohki doaibmá hui bures. Mii háliidat joatkit ovddideames sámi filmma, muitala Anne Lajla Utsi.
 Beakkán filbmadahkki ja kursabagadalli Nils Gaup lohká maid dán barggu leat hui dehálažžan.
 – Dát sáhttá dagahit vuođu sámi filbmabargui, ja lea dehálaš praktihkalaš bargguid bargat. Bargobádji lea hui buorre bargovuohki, ja dat lea oalle hástalus ráhkadit filmma. Lei hui movttiidahttis bargu, logai Nils Gaup.

Ovttasbargu
Filbmaguovddážis lei ovttasbargu sihke Kautokeino Filmain ja Beaivváš Sámi Našunálateáhteriin dán filbmarešisserenkurssas.

Cegget filbmafoandda
– Mis lea bargu Sámedikki ektui, cegget Sámi filbmafoandda. Čájehuvvo ahte sámi filbmaguovddáš dárbbašuvvo, ja gávdnojit hutkkálaš fámut Sámis, muhto mii dárbbašat foandda ovdánahttit sámi filmma, ja dasa dárbbašat buvttadandoarjagiid, ja maid veahkkin viidáseappot oažžut ruhtadeami, go ii leat nu álki gávdnat ruhtadeami sámi filbmii. Foanda veahkehivččii loktet gelbbolašvuođa ja nannet boahtte áiggi, čilge Anne Lajla Utsi.

Sámis gávdnojit 
– Goittot čájehuvvo ahte dáppe gávdnojit čeahpes nuorat geat háliidit filmmain bargat. Filbma lea dehálaš gaskaoapmi, čájehit ja buktit oidnosii sámi historjjá ja muitalusaid. Dát lea maid hui gievrras media mas beassá buktit oidnosii maid eamiálbmotperspektiivvas ja filbma lea dehálaš juohke servodahkii, loahpaha Internašunála filbmaguovddáža jođiheaddji, Anne Lajla Utsi.

  • email E-poasta du skihpárii
  • print Čálihanversudvna
  • Plain text Dábálaš teaksta
Merkejuvvon ná:
Eai leat mearkkat dán artihkkalii