– Lihccon go lei bealálaš

Ságat váldodoaimmaheaddji, Geir Wulff, šiitá Ságat aviissa moaitima sivvan manin son lihcui Pål Hivand. – Mun in dohkket Hivand čilgehusa. Fuomášin su leat ohcan direktevrra virggi Sámedikkis ja čállosiin rábmo boahttevaš bargoaddi ja dan in dohkket go dalle lea bealálaš, lohká son.

Measta jagi lea Pål Hivand fásta čállán oainnus iešguđet áššiid birra mat begget sámi servodagas Ságat aviisas siiddus «Hivands hjørne» dahje Hivand čiehka. Guovvamánu 17. beaivvi moittii son Ságat aviissa čállosis. Aviisa lei prenten artihkkala guovvamánu 12. beaivvi gos Porsáŋggu Ovddádusbellodaga Thorvald Aspenes beasai aviissas buohtastahttit Sámedikki presideantta Egil Olli álbmotgoddin Adolf Hitleriin ja sámepolitihka nasisttalaš geažuhemiin.
 – Ná ii heive dahkat, ainge ii dálá áigge aviissain, lohká Pål Hivand ja dalá maŋŋá lihcohalai.
 – Mun fuomášin ahte Hivand lea ohcan direktevrra virggi Sámedikkis ja dat lea báidnán su čállosiid go rábmo boahttevaš bargoaddi. Dalle šaddá bealálaš áššái ja dán vuogi in dohkket, čilge Ságat váldodoaimmaheaddji, Geir Wulff.

– Gierddan moaitámuša
– Mii eat leat geahččalan hehttet Hivanda Ságaha moaitit, mii han leat prenten su čállosiid. Nu go eará spálttainge, ferte aviisa árvvoštallat sisdoalu jierpmálaččat. Mii leat árvvoštallan su čállosiid ja mearredan loahpahit dán spáltta, lohká Wulff ja hállá eanetlogu sániiguin.
 Wulff lohká su mielas lea imaš ahte Hivand su govve despohtain dahje issoras oktoráđđejeaddjin go Hivand čállosat leat prentejuvvon.
 – Eat mii sensurere olbmuid oainnuid. Son lea bures boahtin ain čállit, muhto mii eat mávsse su dan dahkamis. Dieđusge gierdat kritihka ja buohkat leat bures boahtin aviisas dan dahkat, joatká Wulff.

«Hitliŋ»-doahpagiin baldit
Pål Hivand čilge lihcohallama NRK Sáme radioi ahte Wulff ii liikon su čállosa sisdollui ja dan son lea dohkkehan go váldodoaimmaheaddji mearreda geat besse čállit aviissa ovddas. Muhto su mielas lea čalbmáičuohcci ahte justa dákkár áššis gos olmmošvuođas lea sáhka, de ii gierdda aviisa dan.
 Hivand čilge ahte ii eisege sáhte buohtastahttit Sámedikki bajimus jođiheaddji historjjá stuorámus álbmotgoddiin Hitleriin, iige riikkabeahttin Quislingain. Hivand lohká dát lea «Hitliŋ» vuohki divaštallanbáikkiin interneahttabáikkiin, go háliida jávohuhttit dahje badjelgeahččat geaiguin divaštallá, dahje durddidit  sin go buohtastahttá sin Hitleriin, nasismmain dahje Holocaustain.
 Hivand čállá ahte Ovddádusbellodaga politihkkár Aspenes, jolgii vel lohkat áigi lea láddan huhccalit sápmelaččaid eret Finnmárkku fylkkas. Jus dán lágan ákkastallama dohkkehat, de loahpahuvvo maid áššálaš digaštallan mii guoská sáme politihkkii.

Lasit: del.icio.us | Digg