Oasit
Ođđa boazodoalloláhka besttii
Ođđa boazodoalloláhka besttii Marit Mikkelsdatter Kemi ja su áhči, Mikkel P. Kemi ahte leigga go rihkkon lága, go eaba dolvon eret bohccuid Gádde-Iččáin, cealká alimusriekti.
Jus láhka, maid áššáskuhtton lea rihkkon, rievdá dan gaskkas go láhkarihkkun dáhpáhuvai ja duopmu celkojuvvo, de galgá "siivvut" láhka boahtit sutnje buorrin gii lea áššáskuhtton. Nu geavai dál alimusrievttis mas Marit M. Kemi ja su áhčči Mikkel P. Kemi leigga rihkkon 1978 boazodoallolága, oasi mii gusto sudno geatnegasvuođa vuojehit bohccuid eret lobihis guohtumis.Ođđa boazodoalloláhka, mii doaibmagođii geassemánu 1. beaivvi 2007, lea "siivvut" go ovddit boazodoalloláhka (1978), dasa mii gusto njuolggadusaide goas ja movt galgá bohccuid vuojehit eret lobihis guohtumis.
Veahkki Boazodoallohálddahusas
Alimusriekti lea atnán vuođđun ođđa boazodoallolága. Das ii leat láhka mii njuolga vástida boares boazodoalloláhkii ahte boazoeaiggát galgá jođáneamos lági mielde vuojehit eret bohccuid. Ođđa lága njuolggadus dadjá ahte ii sáhte ráŋggáštuvvot ovdal go lea addon sierrageasku (særskilt pålegg) dahkat dan. Boazodoallohálddahus attii dakkára, muhto maŋidii áigemeriid. Daid áigemeriid eaba rihkkon boazoeaiggádat. Nu eaba sáhte dubmejuvvot, cealká alimusriekti.
Beasaiga
Duopmu celkojuvvui ovttajienalaččat alimusrievttis. Nu beasaiga Kemi-guovttos 10.000 ruvdnosaš sáhkus masa goappešagat dubmehalaiga Hålogalátti lágamánnerievttis geassemánu 11. beaivvi dán jagi.
Cuoŋománu 26. beaivvi jagi 2006 buollái riidu go boazosuvdinfanas man boazodoallohálddahus doaimmaha, luittii 23 álddu Gádde-Iččáide. Marit Kemi lei ožžon 17 eanaoamasteaddjis lobi diktit bohccuid doppe guohtut, go áidu eatnamiid. Muhto go ollejedje sullui, de bártidedje. Álddut maid áhčešguovttos leigga áigon veaddit dassážii leat áidon, eai bisson lávžžis. Okta áldu botkii lávžžiid vuosttaš eahkeda juo. Olu olbmot ráfehuhte bohccuid nu ahte Mikkel Kemi gávnnahii ahte lea buoremus luoitit buot bohccuid amas reitot. Alimusriekti cealká maid ahte ovddeš rievttit leat beare garrasit ráŋggáštan go eai leat sivahallonguovtto luoitán sudno heahterievtti dihte.
Árvvoštala dán artihkkala



del.icio.us
Digg
Kommentárat (0 sáddejuvvon):
Sádde du kommentára