:
Váldosiidu-Hovedsiden | Ođđasat | Eai oaččo sámegielat oahpaheaddji

Eai oaččo sámegielat oahpaheaddji

Fonta sturrodat: Decrease font Enlarge font
image FUOLASTUVVÁ: Váhnengulahallan, Anne Britt Klemetsen Hætta, ballá ahte kvalitehta hedjona sámeluohkás jus eai gávnna sámegielat oahpaheaddji luohkái. Vuorkágovva

Álttá áidna sámegielluohkás váilu oahpaheaddji čakčii. Gulahallanváhnen sámegielluohkás, Anne Britt Klemetsen Hætta, sávvá ahte gielda gávdná oahpaheaddji.

Diibmá álggahuvvui sierra sámegielat luohkká Komsa skuvllas, Álttás, gos buot oahppu manná sámegillii. Dalá oahpaheaddji lea mannan jahkásaš virgelohpái. Go álmmuhedje rabas virggi ovdal geasseluomu, de ožžo dušše moadde ohcama ja dáin ii lean oktage kvalifiserejuvvon virgái, dál lea fas virgi almmuhuvvon. Nu čállá Altaposten.

Ballá  kvalitehta hedjonit
Gulahallanváhnen sámegielluohkás, Anne Britt Klemetsen Hætta, lohká dat lei hui suddu go eai lean ohcan oahpaheaddjit dán virgái. Son sávvá ahte gávdnet oahpaheaddji ovdal go skuvla álgá.

 — Mun doaivvun ahte skuvla bargá áŋgirit oažžut ođđa oahpaheaddji, go lea hui dehálaš mánáide oažžut oahpu iežaset eatnigillii. Áltá lea juo dárogielat suohkan ja dávjá dárogiella vuoitá sámegiela badjel. Dát lea Álttá suohkana ovddasvástádus ja mun sávan ahte dat gávdnet oahpaheaddji, lohká son.

Son ballá ahte jus eai gávnna oahpaheaddji, de hedjona kvalitehta sámegielat mánáid oahpahusas.

 — Mun balan ahte ii leat šat nu buorre fálaldat ja ahte ii leat šat olles áigge fálaldat sámegillii. Diibmá, go lei buozas dat oahpaheaddji lei dán luohkás, de sirde 2. ja 3. luohká mánáid dárogielat luohkáide, muitala son.

Lohpida bargat áŋgirit
Rektor Komsa skuvllas, Mari-Ann Pettersen, lohpida buot bargat vuoi oažžu oahpaheaddji dán luohkái ovdal skuvlaálgima mii lea borgemánu 23. beaivve.

 —Mun boađan jorgalit juohke geađggi gávdnat oahpaheaddji go boađan fas bargui boahtte vahku. Lea dehálaš ahte dán barggus lea kvalifiserejuvvon oahpaheaddji ja ahte máhttá sámegiela.

Son ii loga gal sámeluohká heaittihuvvot jus ii gávdno oahpaheaddji.

 —Mii eat boađe gal heaittihit sámegielluohká. Dat lea stuorra dárbu dása Álttás go dáppe leat olu mánát geain lea sámegiella eatnigiellan. Mii fertet geahččalit gávdnat dása čovdosa.

Váttis dilli
Nubbinjođiheaddji mánáid ja nuoraidsuorggis Álttá gielddas, Tor Fredriksen, lohká ahte sii leat dál hui váttes dilis.

 —Lea muđui hui váttis gávdnat sámegielat oahpaheddjiid dáppe ja mii dovdat iežamet hui fámoheami. Mii leat álmmuhan ođđasit virggi, muhto mis eai leat ággat leat nu optimisttalaččat dán háve ge. Mii boahtit dahkat maid sáhttit oažžun dihte oahpaheaddji sámeluohkái, ja mii fertet maid veardidit eará vugiid go dušše álmmuhit virggi, lohká Fredriksen.

Son lohká viidásat ahte jus eai gávnna oahpaheaddji, de boahtá dát doaivumis čuohcat kvalitehttii sámegielat mánáid ohppui.

Váttisvuođa stuorru boahtteáiggis
Fredriksen oaivvilda ahte dát lea stuora váttisvuohta ja ahte dán ferte geahččat guhkitáigge olis. Son maid doaivu ahte váttisvuohta boahtá stuorrut áiggi mielde.

 —Lea váttis gávdnat kvalifiserejuvvon oahpaheddjiid ja doaivumis de šaddá dát váttisvuohta dušše stuorát áiggi mielde. Sámeluohkái bohtet dušše eanet ja eanet oahppit ja de lea čielggas ahte dárbu eanet oahpaheddjiide maid stuorru. Dát váttisvuohta lea hui olu daid duohken geat oahpahit oahpaheddjiid, nugo Sáme Allaskuvla. Jus eai leat olu sámegielagat geat háliidit gazzat oahpaheaddjioahpu, de dat čuohcá midjiide, lohká son.

Kommentárat (0 sáddejuvvon):

Sádde du kommentára comment

Čále koda maid govas oainnát:

  • email E-poasta du skihpárii
  • print Cále
  • Plain text Dábálaš teaksta
Mearkkat
Eai leat mearkkat dán artihkkalii