Ovddeš Davvi-Norgga sihkkelmeašttir: –Buoremus lágideapmi

–Dát lea leamaš dat buot buoremus Davvi-Norgga Meašttirgilvvuid lágideapmi, rábmo Davvi-Ráissa sihkkelasti, Kyrre Wisløff. Son cegge bealggi unna Sirpmá Valáštallansearvvi lihkostuvvamii.

Kyrre Wisløff diehtá mas hállá go rámida lágideami (DNM) Davvi-Norgga Meašttirgilvvuin. Dasa lea son dán jagi searvan 16. geardde.
– Visot manai áibbas bures, vuodjingeainnut ledje buorit ja vustolagat ledje heivehuvvon bures maŋŋálagaid. Dasalassin dálki ge deaivvai leat buoremus, rábmo Wisløffa, gii alla agiinis ain bastá leat fárus njunnošis elihtesihkkelluohkás. Su mielas lágideapmi lea mannan "bániid gižakeahttá" vuosttas beaivvi rájes. Lágideaddjit lea leat bures bargan gávdnat valjis eaktodáhtolaččaid veahkkin gilvvuide. Vaikko mátkkis leamaš olu geaidnoruossat, de ii lean oktage lihkohisvuohta, rámida son ja lohká Deanus leat hui várrugas biilavuoddjit.
– Vaikko biilavuoddjit máŋgii eai gudnejahte sihkkelastiid, go eai dieđe ahte sihkkelastit ge hurget máŋgalogi kilomehtera diimmus. Midjiide maŋábeale sihkkelastiide ii leat álki oaidnit nuppiid meaddel ovddasguvlui sihkkelasttedettiin garra leavttuin, čilge son.

–Ruošša ovttasbargu lokte dási
Ovddeš Davvi Norgga meašttir maid rábmo go leat dán jagi oktii časkán DNM-gilvvuid Barentsa meašttirgilvvuiguin.
–Dat lokte dási sihkkelvaláštallamis ja farga oažžut vuordit buori gilvaleddjiid maid ránnjáriikkas Ruoššas, jáhkká Wisløff, ieš šattai jagis 1997:s DNM-vuoitin. Muhto ii šat nákce dáid áiggiid šat doarredit nuorra gánddaid, go bázii dalán jo maŋimužžan, ovccádin, vuojedettiin 105 km guhkesmátkki, mii manai Deanu Šalddis Vuonnabahtii, golmma geardde.
Vuosttaš geardde Finnmárkkus
Sirpmá Valáštallansearvvi sihkkeljoavkku njunuš olbmuin, Arild Måsø, lohká iežaset mielas váldán hástalusa Nordlándda sihkkeljoavkkus, mii jearai lágidit DNM Finnmárkui.
– Leai hui somá go eará stuorra searvvit, Áltá ja Čáhcesuolu, eai duostan álgit lágideaddjin, muitala Måsø. Searvi leage bures ráhkkanan, go juohke mánus juovllaid rájes lea joavku čoahkkanan plánet. Måsø lea movtta go lea leamaš álki čohkket valjis eaktodáhtolaččaid.  
–Čájehuvvo ahte lea vejolaš unna searvái maid lágidit DNM-gilvvu, illuda Arild Måsø. Deanus leat mealgat lassánan sihkkelastit dan rájes go searvi vuosttaš geardde lágidii "Deanuduolbmama" jagis 2006, mii manai Deanodagas Sirbmái, 100 km. Maŋit jagi Sirpmá VS ásahii sierra sihkkeljoavkku jagis 2007:s. Jagi maŋŋá fas lágidedje jo stuorát gilvvuid, Barents Meašttirgilvvut, mat ledje vuosttaš geardde jagis 2008:s. Dan rájes lea Sirpmá VS searvi mearridan lágidit dan juohke jagi, nuba dat lágiduvvojedje jo goalmmát geardde. Finnmárkkus ii leat ovdal lágiduvvon DNM sihkkelastimis, nuba leai dál vuosttaš geardde.  Deanus dán jagi jo nuppes lágidedje DNM, dálvet leai čuoigamis.

Sihkkelastin biras stuorru Deanus
–Čájehuvvo ahte sihkkelastin biras stuorru jagis jahkái dáppe, dadjá Måsø, gii lea olles dálvvi golbmii vahkus sihkkelastiid hárjehallan. Dušše unna Sirpmás lea stuorra beroštupmi, go measta álo leat searvvi 15 spinnen-sihkkela geavahusas. Dasalassin Sirpmá VS fales gilvaleaddjis, Per Torleif Ravnas, lea spagga dievva su sihkkel-lášmmohallan, Deanu Fysikálalaš, ásahusas. Måsø lohká sin garrasepmosit rahčat rekruttermiin, mii lea stuorámus hástalus searvái. Nuba doaivu dát DNM movttiidahttá olu nuoraid hárjehallagoahtit.
–Nuba lágideimmet maid mannan vahkus golmma beaivásaš nuoraidsihkkel-leairra, Lákšjogas Sirpmás, gosa bohte olles 30 nuora, dadjá son duđavaččat, gii oktan eamidiin, Ragnhild Måsøin, leaba váibbakeahttá jo vihtta beaivve leamaš mielde sihkkel-lágidemiiguin Deanus.

Amerihkás gitta boahtán
Vuolle-Deanu nieida, Siri Hildonen, lea Amerihkás boahtán Detnui geasselupmui ja seammás heivii sutnje searvat dán jagáš sihkkel meašttirgilvvuide. Songe rábmo DNM-gilvvuid lágideami ja songe diehtá mas hállá, go gilvvohallá Amerihkás. Doppe lea son šaddan oktii Connecticut Stáhta Meaštárin gáhtavuodjimis njeallje šlájas, mii lea vuolimus dássi nissonluohkáin. Siri lohká iežas liikon Deanus buoremusat gáhttagilvvuide. Dasa leage son hárjánan, go ássá stuorra gávpogis, diimmu olggobeale New York City, Davvi-Oarje Amerihkás. Vuoiti lea easkka guovtti jagi dassái oastán alcces albma gilvosihkkeliid, go su gilvostallit Amerihká skihpárat leat hui buorit.

Gilvvohallá oappáin
Dáppe Deanus son beasai maid gilvalit oappás vuostá, Lill Hildonen, gii ássá Budejjus. Siri vuittiige su vuostá maid nissonluohkás 30+, sihke 20 minuktasaš gáhttavuodjimis lávvardaga ja sotnabeaivve 70 km guhkesmátke sihkkelastimis. Sus ledje maiddái mánát fárus.
–Eadni, manin bat dus lea vuot medálja, jearrala su 5-jahkásaš  dárogillii, ja dohppe pokála mainna stoahkagoahtá. 3-jahkásaš Marius ges fáipugoahtá gollemedáljain, maid sudno eadni faskii gáhttavuodjimis. Bearaš máhccá fas Amerihkkái ja Siri lohká iežas eanemusat váillahit gal muohttaga, man doppe ii gávnna ovdal guhkes mátkki duohken.

Guokte sihkkela vuoitun
Vahkkoloahpa golmma gilvvu oppalaš vuoitit ožžo 10.000 ruvnnu árvosaš sihkkeliid. Nissoniin vuittii troandinlaš, Anne Katrine Meland, gii vuittii golli 70 km guhkesmátkegilvvus vuollel 23-jagi luohkás. Albmáin fas vuittii nuppi sihkkela, Espen Amundsen, gii dán jagi vuittii Tour de Andorra gilvvuid ja šattái dál DNM nubbin 105 km guhkesmátkegilvvus elihtejoavkkus. Soai beassaba hárjehallat ođđa vuojániiguin boahtte jagi DNM-gilvvuide. Facebookas lea sihkkelastiin sierra siidu, gos ságastallo jo boahtte jagi DNM-gilvvuid lágideamis. Lasi dieđuid gávnnat Sirpmá sihkkeljoavkku ruovttusiidduin www.deatnu.net/sirbma.

Lasit: del.icio.us | Digg