Yle Sámi radio fárre Gárasavvonis: – Oaguhan mu eret

Yle Sámi Radio doaimmahus Gárasavvonis fárre Heahttái geasi mielde. Gárasavvon doaimmahusa áidna bargi, Ánne-Ristin Juuso, iige joatkke barggustis, go dovdá oaguhuvvon eret.

Yle Sámi Radios lea dássážii leamašan doaimmahus Gárasavvonis. Geasi mielde galgá doaimmahus sirdojuvvot 64 km, Heahttái, heajos visttiid geažil. Juuso ii astan searvat jearahallamii Ávviriin, muhto čállá oanehis kommentáras ahte lea ieš mearridan heaitit ja ahte sirdin lea badjegeahččan Giehtagierraga sámiid.
 Nu massá Yle Sámi radio ovtta sin beakkáneamos bargiin, gii lea neaktán Ruošša filmmas ‹‹Giehka›› ja son nevttii ‹‹Elle›› rolla Guovdageainnu stuimmit filmmas. Dan ovddas oaččui 2008 ‹‹Amanda›› nammasaš bálkkašumi, mas lea alla árvu Norggas.
 — Ieš mearridin heaitit, muhto orro dego Yle Sámi radio livččii oaguhan mu eret. Mearrádus sirdit Heahttái lea giehtagierraga sámiid badjelgeahččan ja namalassii Yle Anqra buorrin. Ja beare sin buorrin. Iige mu dahkkon bargu lean na Yle Sámi Radio mange árvun, čállá son.

Badjelgehččet smávit báikkiid
Áŋgiris Yle Sámi Radio guldaleaddji, Aslak Pieski, mielas lea maiddái hui vahát go sirdet doaimmahusa Gárasavvonis Heahttái.
 — Radio lea guhká doaimmahuvvon Gárasavvonis, ja dat lea doaibman hui bures ja dain lávejit buorit áššit, lohká Pieski.
 Son lea maid ovttaoaivilis Juuson ahte lea badjel geahččan go sirdet doaimmahusa Heahttái.
 – Smávit báikkiin gos lea dat ealli sámi kultuvra ja danin ii galggašii duvdit daid smávva báikkiid, lohká Aslak Pieski, gean mielas ii leat vuogas go buot čoahkkanit Anárii. Su mielas lea ovdamunni go radio lea doaresbealde báikkis.
 – Go stuorát báikkiin leat dát doaimmahusat, de dušše stuora servodaga áššit jorgaluvvot sámegillii. Gárasavvon lea maid boarrásat báiki go Heahttá, Heahttá han lea aiddo hutkojuvvon ja Gárasavvona birra namuhuvvo hui olu jo historjjálaš čállosiin maid, fuomášuhttá Pieski

Buori lanjat vuoi čeahpes doaimmaheaddji?
Son imaštallá go Yle geavaha heajos áimmuid vistiin ággan dasa manne sirdit doaimmahusa.
 – Visttiid han gal sáhttá divvut, lohká son ja jearrá vel mo de jus Heahtás eai leat buori vistit, gosa de sirdet?
 – Gažaldat lea masa bidjá deattu, leago daid vistiide, dan doaimmahussii vuoi dan báikái. Ánne-Risten Juuso lei hui čeahpes doaimmaheaddji ja dakkárat leat hui divrasat. Ánne-Ristenis lávejit hui buorit áššit, son válljii hui viidát áššiid ja iige dušše hállan iežas beroštumiid birra, muitala Pieski.

Gielalaš ovdamunni
Gielalaččat oaivvilda maid Pieski ahte livčče buoret jus doaimmahus livčče Gárasavvonis
 – Doaimmaheaddjis Ánne-Ristenis lei Giehtaruohtas suopman ja dat lei buorre de beassat mii oahppat ja gullat eará suopmaniid maid, lohká son.

Ii gánnáhahtii divvut vistiid,
Marja Keskitalo, guovllu hoavda Yles, ii ádde manin Juuso ná čuoččuha go dát han lei su iežas mearrádus. Keskitalo ii leat ovttaoaivilis dainna ahte sii leat badjelgeahččan smávit guovllu olbmuid ja deattuha ahte Suomas lea 7000 sápmelačča ja ahte sidjiide sii fállet sihke sámiradio ja interneahtta ođđasiid.
 Son baicce lohká ahte visttit mat ledje Gárasavvonis, livčče sáhtit dagahit dearvvašvuođa váttisvuođaid.
 — Dat lanjat eai lean buorit Gárasavvonis. Eai doppe leat aircondition ja čáhci ge. Dat sáhttet dagahit dearvvašvuođa váttisvuođaid. Ruđalaččat ii lean gánnáhahtti álgit daid divvut, nu ahte de mearrideimmet sirdit doaimmahusa, lohká son.
 Keskitalo mielas gal lea buorre go dát sirdojuvvo Heahttái, justte dan dihte go dát ii leat nu doaresbealde.
 — Mun háliidin ahte min doaimmahus galggai sirdot Heahttái, go Heahttá lea stuorát báiki go Garasavvon, ja dat lea maid eanet guovddážis. Jáhkán ahte doppe lea buoret bargat bargiide go leat eanet olbmot, ákkastallá son.

Lasit: del.icio.us | Digg