Vuordináigge moivi dagahii vahága

Duođalaš ášši: Dag Rørbakk ii gohččojuvvon boahtit iskosiidda rievttes áigái, dál leat sus gávdnan borasdávdda mii lea leavvan ja šaddan heaggaváralažžan. – Lean váidán ášši sihke dearvvašvuođabearráigehččui ja politiijaide, muitala Rørbakk. Govven: O

Davvi-Norgga universitehtabuohcciviesus leat vajálduhttán gohččut birrasii 450 olbmo iskosiidda rivttes áigái. Dag Rørbakk lea okta sis, dál leat fuobmán ahte sus lea borasdávda leavvan lymfačuolmmaide.

Buohcciviesus dáhpáhuvai ođasmahttin mii dagahii ahte vuordináigi ovdal go muhtin buohccit gohččojuvvojedje iskosiidda, guhkui. Dát čuozai erenoamáš garrasit Dag Rørbakki, guhte lei rutiidnaiskosis Davvi-Norgga universitehtabuohcciviesus geassemánu 1. beaivve 2009. Dalle iske maid prostatarávssá, ja doavttir fuomášii iskkadettiin ahte ledje imašlaš rievdadusat nuppe bealde rávssá.
 – Son logai "in sáhte dadjat ahte lea borasdávda, muhto", mu mielas dat lei issoras go nie logai ja ballen ahte lea borasdávda, muitala Rørbakk, gii dál lea Radiumhospitálas. Doavttir galggai vuolggahit Rørbakka urologalaš ossodahkii, ja attii maid sutnje sáddenbáhpira gos čilgejuvvui ahte prostataráksá ferte iskojuvvot go sáhttá leat borasdávda. Áigi manai iige mihkkege dáhpáhuvvan,

Njoazes proseassa
Čakčamánus bođii viimmat reivve buohcciviesus, muhto das ii lean olus ávki. Reivves čilgejuvvui ahte Rørbakk ii lean okta dain geat vuoruhuvvojedje dalle, muhto sii fálle divššu dahje iskosiid ođđajagimánus 2010:s.
 – Mu mielas orui dalle jo mánnamin njozet, ja imaštin ahte mo nie sáhttá, muitala Rørbakk. Ođđajagimánnu šattai, iige mihkkege dáhpáhuvvan. Son ballagođii, ja go fuobmái guččas vara, de válddii oktavuođa buohcciviesuin. Doppe dáhtto su mannat iežas fástadoaktára lusa, nu son dagai ja fástadoavttir maid vuolggahii Rørbakka urologalaš ossodahkii. Manai goitge goasii jahkebealli ovdal go mihkkege fas dáhpáhuvai.

Váivves diehtu
Giđđat Rørbakk viimmat gohččojuvvo boahtit iskosiidda geassemánu 1. beaivve, dán lei vuordán goasii jagi. Iskosat čájehedje ahte sus lea borasdávda, nu mo ieš lei ge ballan. Davvi-Norgga universitehtabuohcciviessu gohččo su boahtit čuohpahuvvot suoidnemánu 2. beaivve.
 – Dalle mus ii lean šat luohttámuš dien buohccivissui, ja dieđihin sidjiide ahte mun in leat suovvamin sin čuohpahit mu, ja galget baicce mu vuolggahit Osloi Radiumhospitálii, muitala Rørbakk.

Leavvan
Dag lei mánnan maŋŋebárgga vuosttaš iskosiin Radiumhospitálas. Iskosat čájehedje ahte sus lea borasdávda, muhto ii dušše prostatarávssás, go dál dávda lei leavvan maiddái lymfačuolmmaide.
 – Mun suorganin hui sákka go ožžon dien dieđu, ballagohten, ja jurddašin dieđusge ahte maid dat mearkkaša ja mo dat váikkuha mu boahtteáigái, muitala Rørbakk. Dalle lei borasdávda bállen ráfis orrut badjelaš jagi jo.
 – Mus čuožžilii dakkár suhttu, ledjen ovdalaččas jo hárbman, muhto dál lean duođas suhttan. Go jurddašan ahte maid buohcciviesut ja doaktárat livčče sáhttit dáhkat dan jagis, de dat lea viehka áddetmeahttun ahte ná sáhttá šaddat, muitala Rørbakk telefovnna bokte.  

Láhkarihkkun
Davvi-Norgga universitehtabuohcciviessu galgá duostut Davvi-Norgga buhcciid, dat mearkkaša ahte sidjiide bohtet buohccit sihke Finnmárkkus, Romssa fylkkas ja muhtin osiin Nordlánddas.
 – Mun oaivvildan ahte buohcciviessu lea lága rihkkun, ja ášši lea dan meare duođalaš ahte das fertejit maid oalle duođalaš váikkuhusat buohccivissui, Rørbakk čilge. Son leage váidán ášši Stáhta dearvvašvuođabearráigehččui ja gáibidan ahte sii duođalaččat guorahallet ášši. Son lea maid váidán ášši politiijaide.
 – Mun maid vuorddán ahte buohcciviesu hálddahuslaš direktevra Tor Ingebrigtsen geassáda virggistis, dán ášši geažil, Rørbakk dadjá.

Ii berre dáhpáhuvvat
 – Earát fertejit maid váidit ášši, sihke dearvvašvuođabearráigehččui ja politiijaide, dadjá son go gullá ahte soitet earát maid seamma dilis. Son oaivvilda ahte ášši lea duođalaš, muhto dat lea vel stuorát vahát jus leat eanet olbmot seamma dilis.
 – Dát lea juoga mii ii berre dáhpáhuvvat, ja mii fertet eastadit dákkár áššiid dáhpáhuvvamis boahtteáiggis, dadjá Rørbakk, gii dál lea Radiumhospitála divššus.

Boahtteáigi
Dag muitala ahte Radiumhospitálas leat hui bures vuostáiváldán su, ja son lea ožžon buori divššu. Mannan vahkus leat olu iskosat dáhkkon ja dikšu lea álggahuvvan. Duorastaga rájes son oažžugođii hormondálkasiid, ja áiggi mielde galgá maid suonjardikšui.
 – Dál mus gal lea buoret doaivva boahtteáigái, ja jáhkán mannat bures, muitala Rørbakk.

Guorahallet vuordinlisttuid

Davvi-Norgga universitehtabuohcciviesu hálddahuslaš direktevra, Tor Ingebrigtsen, muitala buohcciviesu leat dál guorahallamin vuordinlisttuid, borgemánu 15. beaivái galget geargat dainna bargguin.

Vuordinlistu moivi bođii das go buohcciviessu časkkii oktii golbma smávit poliklinihka nu ahte šattai okta stuorra poliklinihkka. Dán klinihkas ovddasvástádus galggai leat iskat dakkár buhcciid geain balle leat borasdávdda.
 – Oktiičaskima oktavuođas čuožžiledje vuordemeahttun váttisvuođat mat dagahedje dan ahte eat nagodan vuostáiváldit nu ollugiid go maid leimmet galgat ja vuordinlistu guhkui, čilge Tor Ingebrigtsen, gii lea Davvi-Norgga universitehtabuohcciviesu hálddahuslaš direktevra.

Ožžot ain vuorddašit
Vuordinlisttus ledje birrasii 450 olbmo mat vurde gohččojumi boahtit buohccivissui iskosiidda dahje dikšui, listtus ledje dušše sii geat eai galgan ovddimuš vuoruhuvvot. Dag Rørbakk lei okta sis, ja čájehuvvui ahte sutnje dát váikkuhii erenoamáš garrasit.
 – Otná dieđuid mielde ii leat ovttasge geat leat dán listtus duođalaš dávda, earret go Rørbakkas, muitala Ingebrigtsen. Buohcciviesus leatge dál guorahallamin listtu vai dihtet ahte geat leat listtus, makkár dávddat sis leat ja leat go eará sajiin leamaš divššus. Dáinna bargguin galget leat geargan borgemánu 15. beaivvi rádjai.
 – Sis geain eai leat duođalaš vigit, muhto leat omd. vuordimin steriliserejuvvot gal ožžot ráhkkanit dasa ahte vuordit vel muhtin áigge, Ingebrigtsen dadjá. 

Sáhttá dáhpáhuvvat
Hálddahuslaš direktevra muitala ahte dákkár moivi gal sáhttá duos dás ain šaddat.
  – Go dárbu lea stuorát go maid mii nagodat fállat, dikšuma ektui, de šaddá vuordináigi guhkit sidjiide geat eai vuoruhuvvo ovddimuš, dadjá Ingebrigtsen. Dattege ii leat dábálaš ahte ná sákka čuohcá eaŋkilolbmuide.
 – Rørbakkas čájehuvvui leat borasdávda, ja álggo álggus son ii lean oba galgat ge leat seamma listtus go sii geat eai vuoruhuvvo ovddemuš, čilge Ingebrigtsen. Go gullá ahte Rørbakk gáibida direktevrra guođđit virggistis, de ii hálit dan kommenteret.
– Mun in hálit kommenteret diesa, muhto midjiide lea dehálaš dahkat nu buori barggu go vejolaš jođihettiin buohcciviesu, dadjá Ingebrigtsen